Jurmala jutud

Iga aasta mai lõpus Jurmalas peetav "Balti foorum" on üks iselaadne üritus. Sisuliselt on tegemist Moskva ühe sõpruskonna kogunemisega, kes teavad teineteist oma paarkümmend aastat ning on käinud Jurmalas viimased kümme aastat. Seltskonna vaimseks isaks on Igor Jürgens, kes on viimasel ajal tuntud ka kui president Medvedevile reformiprogrammi pakkuja.

Kahepäevasel konverentsil räägiti Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest (selles blokis esinesin ka mina), energipoliitikast, Venemaa suhetest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega, Venemaa enda tulevikust.

Midagi väga üllatavat konverents ei pakkunud. Venemaa esindajad (alates Irina Hakamadast ja lõpetades Aleksei Puškoviga) rääkisid suhetes Läänega eeskätt majandushuvidest ning hoidusid väärtusteemasid (a la õigusriigi teema) puudutamast. Positiivne oli siiski see, et Venemaa poolt kõlas ka arvamus, et ajalugu võiks taanduda vahetust päevapoliitikast. Kusjuures võimalusena viidati kuritegude eest vabandamist, nagu seda on tehtud Tšehhi ja Ungari puhul.

Võib olla ehk kõige märkimisväärsem oli hoopiski Washingtonis asuva Nixoni keskuse juhi Dmitri Simesi esinemine. Mainitud Moskva sõpruskonna hea tuttav Simes kandis ette ka siin blogis juba tähelepandud leviva trendijutu, mille kohaselt on Lääne ja Vene suhetes valitsevates pingetes süüdi NATO ja Euroopa Liidu laienemine.

Ida- ja Kesk-Euroopa riigid on toonud nendesse liitudesse oma negatiivse ajaloomälu ning väidetavalt kasvatanud seeläbi oluliselt Vene-vastast meeleolu. Lisaks rääkis ta arusaamatult Georgia territoriaalsetest (!?) probleemidest Venemaaga ning oli kindel, et Ukrainat ja Georgiat ei tohiks kindlasti NATOsse lubada. Arvesse tuleb ju võtta ka Venemaa huve, rääkis Vene juurtega Simes.

Võtsin Simesiga diskuteerida, küsides muuhulgas, et miks ta oma analüüsis jätab kõrvale Venemaa viimaste aastate sisearengu. Ka Rootsi tuntud diplomaat Rolf Ekeus tuletas Simesile meelde, et Venemaa võiks loobuda imperiaalsetest ambitsioonidest ning suhted kindlasti muutuvad normaalsemaks.

Kommentaarid

KT ütles …
see jutt, kuidas Ida-Euroopa on VF-EL idülli rikkunud, on kui MID paberitest maha kirjutet. et varem oli väike rühm pragmaatilisi riike, kes olid huvide nimel valmis kompromissideks, uued liikmed tõid aga sisse jäikust, kultiveerivad usaldamatust ja kahtlustamist, püüdes seda juurutada EL välispoliitika põhiolemuseks. muuseas, see on sisuliselt tsitaat Lavrovi tekstist.

taolise sõnumi priitahtlik kordamine paneb mõtlema, kas pole?
Anonüümne ütles …
Kas kommunismi kuritegude hukkamõist on Vene-vastasus?

Ei ole.
KT ütles …
kõik on tõlgendamise küsimus. ja samastumise/samastamise oma samuti.

kui väga hästi tahta, võib öelda, et eurovisioonil toimunu on eesti-vastane vandenõu, kas pole? ;)
Marko Mihkelson ütles …
Kõike saab tõlgendada, kuidas vaja. Kui sul veel lobijõudu ning muidu kaasajooksjaid, siis saab ikka musta valgeks küll. Aga see teema, millest siin jutt, on meile ikka väga oluline julgeolekuküsimus. Või ma eksin?
KT ütles …
on üks väga lihtne võte - jäta kõrvale pärisnimed.

kui väita, et A ja B suhete halvenemises on alati süüdi A, siis kõlab jaburalt, kas pole?

kui aga vähendada absraktsiooni-taset ja öelda, et (külmas) sõjas võitnud pool jätkab kaotaja huvide (ettevaatlikku ja jõukohast) ignoreerimist, siis muutub asi arusaadavamaks. on loomulik, et kaotaja ihkab revanšši või vähemalt olukorra tasakaalustamist.

kuna meie jaoks tähendaks esimene olukorra kohest halvenemist ning teine selle halvenemise tõenäosuse suurenemist, siis on sul õigus.

või pingutasin nüüd seletusega üle?:)
Marko Mihkelson ütles …
Karmo, sinu abstraktne mõttekäik on väga lähedane minu arusaamisele:) Lisaks võiks küsida, kas ja miks B pole sisemiselt muutunud, või mida tema moderniseerumine tegelikult tähendab.
Anonüümne ütles …
Ma ütleks, et Venemaal toimub moderniseerumine ilma demokraatiata ja läänestumine ainult kommertsi vallas.
KT ütles …
Marko - aga pisut teise loogika järgi võiks küsida, et miks B peaks sisemiselt muutuma?

kui selle muutumise eeldus/ajend oleks konfliktipotentsiaali vähendamine, ehk muutumine A-le sarnasemaks, siis võib püstitada hüpoteesi, et B võib-olla ei soovi või ei suuda seda? või järsku konfliktiseisund on hoopis sobivam/tulusam mingite eesmärkide saavutamiseks?
------
m - moderniseerumine ja läänestumine ei pruugi olla sama. juhul kui pead silmas liberaliseerumist, siis see toimub mitte kogu kommertsi, vaid ainult väike-ettevõtluse tasandil. suure e nn strateegiline businessi osas toimub pigem vastasmärgiline tegevus.
Anonüümne ütles …
Ma ei samastanudki moderniseerumist ja läänestumist. Kommertsi all pidasin silmas tabrimiskultuuri.

Kust on pärit andmed, et ainult väikeettevõtetel vabalt tegutseda lastakse? Mis on juhtunud keskmise suurusega ettevõtetega?
KT ütles …
vabandust, pidasingi tegelikult silmas nn malõi i srednii biznes

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?