Kus peetakse Teine Külm sõda?

The New York Timesi kolumnist Thomas L. Friedman arvab, et USA tulevane president saab olema uue Külma sõja aegne riigipea. Tõsi, tema meelest hargneb uus Külm sõda Lähis-Idas ning vastasteks on Iraan ja tema liitlased.

Kindlasti on Friedmanil õigus sesosas, mis puudutab Iraani kasvavaid ambitsioone ning tema taktikat lääneriikide, eeskätt USA huvide tasalülitamisel Lähis-Idas. Annapolise protsess on hääbumas, Liibanon on sügavas sisekriisis, Iraagis jätkub kurnav sissisõda. Need on vaid mõned viited kuhjuvatele probleemidele.

Just Türgis kolleegidega kohtudes viitasid mitmed, et Iraaniga suheldes oleks parem taktika rääkimine, mitte aga ähvarduste ja sanktsioonide poliitika. Ankara ise on viimase aasta jooksul olnud vahendajaks Iisraeli ja Süüria pinnakompimisele.

Samas on siiski raske uskuda, et näiteks ekspresident Carteri lähenemine Hamasile palju kasu tooks. Nii Hamas Gazas kui Hezbollah Liibanonis on vilkad tööriistad Teherani ja Damaskuse strateegide käes, kes ei jäta kasutamata võimalust Lähis-Ida rahuprotsessi õõnestamiseks.

Igatahes on olukord kogu laiemas Lähis-Idas täna vastasseisudest lõhestatud. Ehk isegi rohkem kui kunagi varem. Samas julgeksin vastu vaielda Friedmanile, sest minu arvates Külma sõja formaat siin päris hästi ei sobi.

Pigem on siin tegemist siiski eritasandiliste ning tunduvalt keerulisemate konfliktipõhjadega, kui seda oli omal ajal kommunistliku Venemaa ideoloogiline ambitsioon suruda eriti USAd eemale traditsioonilistest mõjualadest. Loomulikult ei saa eitada, et Lähis-Idas on kuhjaga võimalusi uue sajandi suurima konflikti puhkemiseks.

Kuid ikkagi. Teine Külm sõda ei pruugi olla mägede taga. Nagu kirjutab Edward Lucas, see juba käib. Ja käib ta uuenenud kujul lääneriikide ning jätkuvalt ideoloogilises surutises oleva Venemaa vahel. Mis peaks aga meid eriti valvsaks tegema - Teise Külma sõja eesliin asub Balti riikides.

Kommentaarid

tambet ütles …
Ühe riigi jätsid mainimata - Hiina. Kas mitte tema ei muutu suuremaks ohuks, kui Venemaa?
Kui vaadata Hiina poole, siis mõnes mõttes on lääs ja Venemaa siin samas paadis - kuigi olukord pole veel nii hull, et seda tunnistataks.
Anonüümne ütles …
Vastasseis Hiinaga tulevikus on tõenäoline, kuid see sõltub ülejäänud suurriikide poliitikast. Dr. Wallersteini teooria näiteks väidab, et tulevikus teeb Euroopa lähedamat koostööd Venemaa ja USA Hiina-Jaapaniga. Arvestades, et me olema USA-meelne EL'i liikmesriik, jätab see meile paljud otsad lahti.
Geograafilised ja majanduslikud elemendid tegelikult soosivad Wallersteini teooriat, kuna kaug-ida riigid on palju USA'sse investeerinud ning Euroopa sõltub suures osas Venemaa maavaradest.
Tekib ainult küsimus, et mis hinnaga EL-Venemaa koostöö sündida võiks.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima