Slovakkia edu avab tee ka Eestile

Slovakkia edukus eurole üleminekul on väga hea uudis. Kui Sloveenia kõrvale jätta, siis Slovakkiast saab esimene Ida- ja Kesk-Euroopa riik, kes suure tõenäosusega 1. jaanuarist 2009 siseneb 16. riigina eurotsooni. See on kahtlemata hea uudis ka meile.

Miks? Aga eeskätt seetõttu, et Slovakkia paotatud uks tähendab eurotsooni "poliitilist" laienemist ka teistesse Euroopa idaserva riikidesse, sealhulgas Eestisse. Mõistagi jääb eelduseks teatud tingimuste täitmine.

Slovakkia tänane edukus oma inflatsioonimäära (3,8 % sellel ja 3,2 % tuleval aastal) juures viitab otsati sellele, et Eesti jättis 2005-2006 kasutamata väga hea võimaluse liitumaks euroga juba 1. jaanuarist 2007. Brüsselis on see avalik saladus, et meie suutlikkus poliitilise otsuse lobeerimiseks oli küllaltki madal.

Kuid sellest hoolimata tuleb meil nüüd teha kõik, et hiljemalt tuleva kümnendi alguses see mitte ainult majandus-, vaid ka julgeolekupoliitilise tähtsusega samm lõpuks ära teha. Alles eurole üleminekuga võime öelda, et oleme Euroopa Liiduga integreerumisel saavutanud täistaseme. Ja Rootsi ega Taani pole siin meile päriselt võrdluseks.

Kommentaarid

kronja ütles …
eesti keeles oli vist slovakkia? vene keeles on "словакия".. küll aga on olemas slovaki vabariik..
30 aprill, 2008 02:02
Marko Mihkelson ütles …
Tänud Kronja:) Loomulikult Slovakkia!
30 aprill, 2008 11:04
Anonüümne ütles …
Marko, mis tähendab "poliitiline" laienemine?
Mis puudutab 2005-2006 aasta hea võimaluse kasutamatajätmist, olen Sinuga nõus. Kui midagi üldse Reformierakonnale ette heita, aga ette heita on oi.oi kui palju, siis seda, et euro võimalused populismiiharuses ja saamatuses maha mängiti.
See avalik saladus poliitilise lobeerimise kohta ei ole ainult Brüsselis teada, see on sama nüüd ja praegu ning ei näita paranemise märki Sinu riigikogus Euroopa asjade komisjoni esimeheks ning väliskomisjoni liikmeks olemise ajal.
30 aprill, 2008 21:48
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave