Hea uudis Euroopa energiapoliitikale

Uudis sellest, et Euroopa Liit on saavutanud Turkmenistaniga kokkuleppe 10 miljardi kuupmeetri maagaasi impordiks alates 2009. aastast, kõlab lootustandvalt. See on tegelikult esimene kord, mil Euroopal on õnnestunud ühiselt saavutada läbimurre kavandatava Nabucco torujuhtme "gaasistamiseks".

Kui kokkulepe Turkmenistaniga õnnestub ka tegelikult realiseerida (põhiprobleem muidugi Kaspia torujuhtme puudumine või Iraan), siis see oleks korraga Euroopa Liidu esimeseks tõsiseks sammuks energiakoostöös Kesk-Aasiaga ning aitaks kaasa gaasitarnete diversifitseerimisele.

Kuigi 10 miljardit kuupmeetrit on kõigest kolmandik Nabucco aastasest läbilaskevõimest ning alla 2 protsendi Euroopa Liidu gaasitarnete aastavajadusest, on juba kokkulepe ise väga tähenduslik.

Loomulikult ei meeldi see uudis Venemaale, kes on seni olnud väga edukas Kesk-Aasia, sealhulgas Turkmenistani energiahõlvamises. Lisaks on Venemaa jõudsalt murendanud Euroopa hoiakut Nabucco suhtes konkureerivate Blue ja South Streami projektidega.

Moskval pole kuigi keeruline ka nüüd peale jääda, sest Kaspia mere juriidiline segapundar on ehk tõsiseim takistus Kesk-Aasia maagaasi transportimisel Euroopasse Venemaast mööda minnes.

Kuid eks omal ajal oli tugev vastuseis ka Bakuu Ceyhani naftajuhtmele, mis tänaseks on väga õnnestunud projekt. Vähemalt täna ei saa keegi Euroopas enam rääkida, et Nabuccol puuduks gaasiallikas.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
siinkohal on vist hea märkida, et austerlased on takistusi hakanud viskama south-streami ette. küll aga oleks ELi eesistujamaale natuke survet avaldada, et nad kergekäeliselt venelaste ahvatlustele ei annaks järele.
15 aprill, 2008 13:55
kronja ütles …
huvitav.. turkmenistaniga ajada äri on hea vaatamata sellele, et ntx wikipedia andmetel "In an election on February 11, 2007, Berdimuhammedow was elected president with 89% of the vote and 95% turnout, although the election was condemned by outside observers as unfair".

marko, kas peamine probleem venemaaga normaalsel suhtlemisel on see, et venemaa pole demokraatlik riik, või on miski muu?
15 aprill, 2008 14:56
Anonüümne ütles …
neid probleeme on siiski väga palju rohkem, kronjake :)

kuid mõnes mõttes on see siiski õige tähelepanek. olulistes majandus- ja energiaküsimustes ununevad inimõigused ja kõikvõimalikud muud vabaduse küsimused enamus riikides (k.a ELis ja Eestis), aga energiata kukuksid majandused lihtsalt kokku. paratamatus.
15 aprill, 2008 15:27
kronja ütles …
see ongi vist minu peamine point - ühelt poolt röökida inimõigustest ja sõnavabadusest ja teiselt poolt häbematult ajada äri maailma kõige julmemate režiimidega, ning siis suure suuga rääkida demokraatiast ja vabadustest - kas see on siis see õige maailm? ausaid inimesi pole poliitikas, kes julgeks öelda kuidas asjad tegelikult käivad. kõik häbelikult peidavad silmi, kui otse esitada ebameeldivaid küsimusi jne... "poliitkorrektsus" asendas terve mõistuse...
15 aprill, 2008 15:33
Anonüümne ütles …
Üldiselt, Kronjal ju hea point! See on see reaalpoliitika, mis lõppkokkuvõttes enamasti ebasoovitava tulemuse annab.
Vahe venega on siiski olemas - Türkmenistan ei suuda ei Eestit ega EU-d kuigi palju ohustada, Vene poliitika agressiivsus on väljapoole suunatud ja ohtlik naabritele.
Pole just kena sellist vahet teha, peaksime "meie ühiste väärtuste" eest seismisel järjekindlamad olema aga ... majad tahavad kütmist ja elektritki vaja gaasist teha, nii unustatakse ideed ja nauditakse mugavat elu.

Tõnu
15 aprill, 2008 21:07
tambet ütles …
Peamine probleem Venemaaga normaalsete suhete rajamisel on ju Venemaa enda tahte puudumine...
Ei ole ju võimalikud ühepoolsed head suhted või mis.
Kui vaadata maailmas ringi, et mis riikide hulgast siis valida naftatarnijaid, siis eriti suurt valikut pole siin pole...
16 aprill, 2008 00:20
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave