Soome ja Rootsi mures Venemaa pärast

Viimasel ajal on nii Soome kui Rootsi kaitseministeeriumid avaldanud muret Venemaa arengusuundade üle ning sellest lähtuda võivast ohust lähinaabritele. Eriti on tähele pandud, et Venemaa võib kasutada Läänemerre rajatavat gaasijuhet ning kasvavat naftatransiiti oma sõjalise kohaloleku suurendamiseks regioonis.

Asjaolu, et kaitseküsimustes tinglikult neutraalsed riigid Rootsi ja Soome on piisava avameelsusega osundanud Venemaa ohu kasvule, peaks rääkima juba iseenda eest. Pole kahtlust, et energiatarnete turvamine on muutumas strateegiliselt oluliseks küsimuseks ning seda globaalses tähenduses. Kirjutasin eelmine aasta ka siin blogis, et NATO peab suurendama oma tähelepanu energiaturvamisele.

Siis sai kirjutatud ka ühest NATO salajasest raportist, mis rääkis võimaliku gaasikartelli loomisest Venemaa eestvõttel. Tänaseks on see juba nii avalik, et isegi president Putin ei eitanud seda oma äsjase kiirivisiidi ajal Katari (üks maailma suurimaid maagaasitootjaid muide), Saudi Araabiasse ja Jordaaniasse.

Rootsi parlamendis täna peetud välispoliitika arutelu üks teemasid oli Läänemerre rajatav gaasijuhe ning sellest lähtuvad julgeolekuriskid Rootsile. Venemaa suursaadik Stockholmis on juba jõudnud nimetada Rootsi hirme gaasijuhtmega seoses "idiootseteks". Mitte väga veenev vastuargument, kas pole.

Arvestades seda, et NATOsse mittekuuluvad Rootsi ja Soome on oma murest mõista andnud, ei tohiks Eesti ja teised Balti riigid siin kuidagi sõnaahtraks jääda. Küsimus eeldaks sisulist arutelu nii meie parlamendi välis- kui riigikaitsekomisjonis, aga ka professionaalset analüüsi meie kaitseametkonnas. Valitsus on siiani kogu selles temaatikas olnud silmanähtavalt tagasihoidlik.

Minu arvates peaks Eesti töötama juba praegu selle nimel, et Läänemerest ei kujuneks strateegilist pingetekitajat. Sellest sõltub kõige otsesemalt Eesti ja kogu Põhjala julgeolek.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kaldun arvama, et Vene tegeliku sõjalise võimekusega on Soomest ja Rootsist tuleval müral vähe pistmist. Küsimus on NATO-s. Rootsi ja Soome sõjaväelased esitasid kuuldavasti ultimaatumi, mille sisu on lühidalt selles, et kompensatsiooniks NATO-ga mitteliitumise eest tuleb suurendada kaitsekulusid. Mõlema maa parlamendid olid sellega ka nõus ja nüüd tuleb teema avalikkuse jaoks suupäraseks teha.
Erinevalt Vene sõjalisest ohust on gaasitrassi ehitamisega kaasnevad luureohud aga vägagi reaalsed. Vene signaalluure saab Läänemeres Gotlandi külje all sisuliselt uue legaalse platvormi jne. Loomulikult on see probleem ka Eesti jaoks.
14 veebruar, 2007 23:36
Anonüümne ütles …
Marko, kas sa palun kirjutaks lähemalt Rootsi kolleegide arutelust ... see oleks vast huvitav ka laiemale ringile.

KT
14 veebruar, 2007 23:56
Marko Mihkelson ütles …
Rudolfile: tõsi, Rootsi peamine mure on tõepoolest Gotlandi külje alla kavandatav kompressorjaam. Selle peale see suursaadik leili läkski. Samas pole siiski nõus Rudolfi arvamisega, et see teematõstatus vaid rahaküsimise põhjendamiseks. Energiatarnete turvamine pole üksi Rootsi või Soome väljamõeldud julgeolerisk, omab samatähenduslikkust ka mujal. Hormuzi või Malacca väinad on ehk suurimad sellekohaste huvide ristumiskohad. Kahjuks (otsati paratamatult) kipub ka Läänemeri energiamereks kujunema.

KT: püüan tõesti täna veelkord üle käia, mis eile Riksdagis toimus ning mida praegune Rootsi valitsus välispoliitikast arvab.
15 veebruar, 2007 11:46
Anonüümne ütles …
Pidasin tegelikult silmas Soome ja Rootsi viimase aja väljaütlemisi teemal, et Vene on sõjaliselt kõvasti kosumas. Energiajulgoleku osas loomulikult nõus.
Moskva on väga häiritud, et NATO otsustas Riia summitil hakata tegelema energia JO. seda ilmselt ei oodatud, kui kraane keerati.
15 veebruar, 2007 12:25
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave