Soome ja Rootsi mures Venemaa pärast

Viimasel ajal on nii Soome kui Rootsi kaitseministeeriumid avaldanud muret Venemaa arengusuundade üle ning sellest lähtuda võivast ohust lähinaabritele. Eriti on tähele pandud, et Venemaa võib kasutada Läänemerre rajatavat gaasijuhet ning kasvavat naftatransiiti oma sõjalise kohaloleku suurendamiseks regioonis.

Asjaolu, et kaitseküsimustes tinglikult neutraalsed riigid Rootsi ja Soome on piisava avameelsusega osundanud Venemaa ohu kasvule, peaks rääkima juba iseenda eest. Pole kahtlust, et energiatarnete turvamine on muutumas strateegiliselt oluliseks küsimuseks ning seda globaalses tähenduses. Kirjutasin eelmine aasta ka siin blogis, et NATO peab suurendama oma tähelepanu energiaturvamisele.

Siis sai kirjutatud ka ühest NATO salajasest raportist, mis rääkis võimaliku gaasikartelli loomisest Venemaa eestvõttel. Tänaseks on see juba nii avalik, et isegi president Putin ei eitanud seda oma äsjase kiirivisiidi ajal Katari (üks maailma suurimaid maagaasitootjaid muide), Saudi Araabiasse ja Jordaaniasse.

Rootsi parlamendis täna peetud välispoliitika arutelu üks teemasid oli Läänemerre rajatav gaasijuhe ning sellest lähtuvad julgeolekuriskid Rootsile. Venemaa suursaadik Stockholmis on juba jõudnud nimetada Rootsi hirme gaasijuhtmega seoses "idiootseteks". Mitte väga veenev vastuargument, kas pole.

Arvestades seda, et NATOsse mittekuuluvad Rootsi ja Soome on oma murest mõista andnud, ei tohiks Eesti ja teised Balti riigid siin kuidagi sõnaahtraks jääda. Küsimus eeldaks sisulist arutelu nii meie parlamendi välis- kui riigikaitsekomisjonis, aga ka professionaalset analüüsi meie kaitseametkonnas. Valitsus on siiani kogu selles temaatikas olnud silmanähtavalt tagasihoidlik.

Minu arvates peaks Eesti töötama juba praegu selle nimel, et Läänemerest ei kujuneks strateegilist pingetekitajat. Sellest sõltub kõige otsesemalt Eesti ja kogu Põhjala julgeolek.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kaldun arvama, et Vene tegeliku sõjalise võimekusega on Soomest ja Rootsist tuleval müral vähe pistmist. Küsimus on NATO-s. Rootsi ja Soome sõjaväelased esitasid kuuldavasti ultimaatumi, mille sisu on lühidalt selles, et kompensatsiooniks NATO-ga mitteliitumise eest tuleb suurendada kaitsekulusid. Mõlema maa parlamendid olid sellega ka nõus ja nüüd tuleb teema avalikkuse jaoks suupäraseks teha.
Erinevalt Vene sõjalisest ohust on gaasitrassi ehitamisega kaasnevad luureohud aga vägagi reaalsed. Vene signaalluure saab Läänemeres Gotlandi külje all sisuliselt uue legaalse platvormi jne. Loomulikult on see probleem ka Eesti jaoks.
14 veebruar, 2007 23:36
Anonüümne ütles …
Marko, kas sa palun kirjutaks lähemalt Rootsi kolleegide arutelust ... see oleks vast huvitav ka laiemale ringile.

KT
14 veebruar, 2007 23:56
Marko Mihkelson ütles …
Rudolfile: tõsi, Rootsi peamine mure on tõepoolest Gotlandi külje alla kavandatav kompressorjaam. Selle peale see suursaadik leili läkski. Samas pole siiski nõus Rudolfi arvamisega, et see teematõstatus vaid rahaküsimise põhjendamiseks. Energiatarnete turvamine pole üksi Rootsi või Soome väljamõeldud julgeolerisk, omab samatähenduslikkust ka mujal. Hormuzi või Malacca väinad on ehk suurimad sellekohaste huvide ristumiskohad. Kahjuks (otsati paratamatult) kipub ka Läänemeri energiamereks kujunema.

KT: püüan tõesti täna veelkord üle käia, mis eile Riksdagis toimus ning mida praegune Rootsi valitsus välispoliitikast arvab.
15 veebruar, 2007 11:46
Anonüümne ütles …
Pidasin tegelikult silmas Soome ja Rootsi viimase aja väljaütlemisi teemal, et Vene on sõjaliselt kõvasti kosumas. Energiajulgoleku osas loomulikult nõus.
Moskva on väga häiritud, et NATO otsustas Riia summitil hakata tegelema energia JO. seda ilmselt ei oodatud, kui kraane keerati.
15 veebruar, 2007 12:25
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave