Rootsi välispoliitikal palju ühist Eestiga

Eilne välispoliitika debatt Rootsi parlamendis oli esimene kord, mil moderaadist välisminister Carl Bildt (pildil) oma seisukohti tutvustas. Tõsi, juba eelmise aasta lõpul pidas ta programmilise kõne Rootsi välispoliitika instituudis, kuid nüüdne kõne oli ikkagi valitsuse positsioonide esitamine Riksdagi ees.

Bildti seekordne esinemine oli süntees Rootsi välispoliitika prioriteetidest ning globaalsetest probleemidest. Kõne lõpus tõi Bildt välja Rootsi praeguse valitsuse kümme olulisemat välispoliitilist punkti, mis minu arvates suuresti kattuvad ka Eesti huvidega välispoliitikas.

Rootsi suurima opositsioonipartei, sotsiaaldemokraatide välispoliitika eestkõneleja Urban Ahlin kurtis eelmisel nädalal Tallinnas, et Bildt ise ning tema juhitud välisametkond pööravat liiga harva tähelepanu Venemaale.

Tõepoolest, kui detsembris peetud kõnes läks Bildt Venemaast vaikides mööda, siis eile ei jätnud ta teemat õhku. Tema seisukohad Nõukogude impeeriumi lagunemisest ning järelmõjudest leidsid tähelepanu ka Vene meedias.

Rootsi suursaadik Tallinnas Dag Hartelius, kes on minu teada ka selle blogi üks regulaarsetest lugejatest, käis hiljuti välja hea mõtte. Arvestades Eesti ja Rootsi välispoliitiliste hoiakute suurt kattuvust võiks näiteks ühendada jõudusid välispoliitiliste mõttekodade, nende analüüside ja poliitiliste otsustajate kokkuviimisel. Minu arvates väga hea mõte, mida peaks kindlasti edasi arendama. Ahliniga said mõned teemad juba läbi arutatud.

Muide, tuleval teisipäeval leiab Riigikogus aset selle koosseisu viimane välispoliitika täiskogu arutelu. Otseülekande teeb ka ETV. Loodan, et sellest ei kujune valimisüritus, vaid sisuline arutelu. Seda on valimiskampaanias siiani kõvasti nappinud.

Kommentaarid

KT ütles …
nendest 10 punktist oli paratamatult enamus üldsõnalised ... aga mis seal ikka. kaks momenti jäid silma:
- üllatus, et Rootsi üritab transatlantilisi sidemeid pushida ... huvitav, kuidas?
- positiivne moment, et nimetas peale üldiste nö mure-regioonide ka otsesed Rootsi sihtriigid, mh Somaalia.

PS - äitäh, et mind välja aitad:)
16 veebruar, 2007 21:21
Marko Mihkelson ütles …
Hea Karmo, eks sa mõistad, miks need punktid üldsõnalised olid. Kuid peamine sõnum ju oli selles, et Rootsi loodab väärtuspõhise välispoliitika õnnestumisele. Siin näengi olulisimat ühisosa. Seda peab tõsiselt arendama ja samas uusi liitlasi juurde leidma. Et valmis olla hetke(te)ks, mil suurtel tekib kiusatus endale mõelda. Loodan, et su pojaga saab kõik korda!
16 veebruar, 2007 21:45
KT ütles …
btw - mis pagana pilt see on .... koos ENSV lipuga?;)
16 veebruar, 2007 23:06
Anonüümne ütles …
hea Marko,

"Muide, tuleval teisipäeval leiab Riigikogus aset selle koosseisu viimane välispoliitika täiskogu arutelu. Otseülekande teeb ka ETV. Loodan, et sellest ei kujune valimisüritus, vaid sisuline arutelu. Seda on valimiskampaanias siiani kõvasti nappinud."

tänane kolm tundi arvuti taga vääris otseülekande jälgimist. loodan, et kajastate seda istungit ka siinses blogis.

Teie esinemine oli särav ja mõtestatud, tänan! ehk õnnestuks ka väliskomisjoni ettekannete tekste saada?
tegin omapoolse kokkuvõtte huvitavamast (http://parisomakodu.blogspot.com/2007/02/riigi-vlispoliitika.html)

siiski.. miks oli saalis vaid 10% saadikuid?

tervitustega,

Leelo Maarja
20 veebruar, 2007 14:51
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave