Huvitav lugemine Hiinast ja Afganistanist
Vahelduseks üks väike lugemissoovitus. Äsja Berliinis käies võtsin lennukis lugeda selle aasta Foreign Affairsi esimest numbrit (jaanuar-veebruar). Kuigi peateema on neil seekord globaalsest tervishoiust, siis minu suuremat tähelepanu paelusid põhjalikud lood Afganistanist ja Hiinast.New Yorgi ülikooli õppejõud Barnett R. Rubin annab oma artiklis Afganistani päästmine minu arvates väga hea läbikõike tegelikest ja tõsistest probleemidest, mille ees NATO missioon seal seisab.
Seejuures pole Rubin kirjutanud oma lugu kabinetivaikuses, vaid käinud ise 2006. aastal neli korda Afganistanis kohal. Pealegi on ta olnud ÜRO eriesindaja nõunikuks samades küsimustes, mis annab talle hea silla akadeemilise ning tegeliku maailma vahel.
John Hopkinsi rahvusvaheliste suhete kooli Hiina spetsialist David M. Lampton võtab aga oma loos Hiina võimu näod üle käia peamised pidepunktid, mille abil tänast Hiinat ning tema rahvusvahelisi ambitsioone analüüsida.
Samas numbris on lugemist veelgi: Fidel Castro järgne Kuuba, Dominique Moisi emotsioonide kokkupõrkest, Tony Blair globaalsete väärtuste kaitsest ja veel mõne muud. Nagu ikka, Foreign Affairs pakub alati head lugemist. Nende uusim number, mis netis nähtav, keskendub olukorrale Iraagi ja Iraani ümber.
Kommentaarid
oh, asjakohane viide, polegi talvevaheaja 5 nädala jooksul raamatukogusse jõudnud.
kuna netis olid vaid 500 esimest sõna neljast tuhandest, jõudsin üksnes the balance of power teemani ega saa tervet käsitlust kommenteerida.
niipalju aga küll, et mu hiinlastest õppejõud on alati rõhutanud: Hiina Kompartei tegevust ei saa analüüsida lääneliku mõtteviisiga (milleks realism kahtlemata on, juba külma sõja päevilt).
nemad soovitavad alati dialektikat (ehk vana head Marxi!). kusjuures see polegi nii raske rakendada, näen.
tervitustega,
LM
Põhiline on ikkagi see, et taoline äkiline langus tuli mõningase üllatusena. Veelgi üllatavam oli osade analüütikute sõnul Hiina börside niivõrd suur mõju välismaailmale. Hiina Börsilehe ajakirjanik Yin Tao kirjutab arvamusloos, et on aeg hakata Hiina turgudel toimuvat reguleerima maailmas heaks kiidetud tavade kohaselt, pidades käesoleval hetkel silmas olukorrast tingituna vastu võtta teatuid piiranguid börsilanguse piiramiseks. Yin Tao lisab, et vastsasel korral on oodata langustrendi jätku. Lisaks on meediast läbi käinud soovitus rangema kontrolli kehtestamisest börsile siseneva kapitali üle, põhiliselt välismaisele.
Üldiselt on meeleolu, et midagi hullu ei tohiks ees olla, sest majandusnäitajate põhjal polnud otseselt midagi halba ennustada. 25.veebruaril oli pikem analüüs Shanghai ja Shenzheni turgude väljavaadetest ning selles tõdeti, et pärast uusaastat (Hiina oma siis, 18.veebruar) on oodata uusi rekordeid, kuid samal ajal anti hoiatus, et Hiina turgudel on märgata ülekuumenemist, mis ühtlasi muutis olukorra investorite seas pingelisemaks. Kõlas läbi, et vaba raha voogusid ning investeeringuid hakatakse piirama, kartuses majanduse ülekuumenemist. Samuti on räägitud intressi tõstmisest 0.5 protsendipunkti võrra.
Kõik arenes liiga hästi, tekkis "mulli" efekt ning mitmed analüütikud hoiatasid võimalikust lõhkemisest, kuid otseselt polnud teada, millal ja mis määral see stsenaarium etendub. Praegust olukorda hinnatakse pigem turu-korrektuuriks kui krahhiks ning loodetakse peatsele rahunemisele.
tänaseks trükitud ajalehest (seega teisipäeval tehtud) oli lugeda:
"spared of the disaster faced by international markets since Tuesday"
tänaseks pakkusid kohalikud spetsid langust, kuna Morgan Stanley Capital International Asia-Pacific Index kukkus pea 3%:
("Taiwan stocks will be more than likely to drop")
Hiina turgu mõjutas tõenäoliselt hoopis alljärgnev positiivne uudis, allikas Shanghai Securities News:
"Beijing said it won't impose a capital gains tax on stock investment";
tänu sellele oodatakse ka Taivani turu tõusu (tihe seos siinsete ärimeeste investeeringutega mandi-Hiinas)
Lehman Brothers oli isegi nii optimistlik, et pidas Hiina turgu 'Aasia majandusarengu baromeetriks' (seda küll koos USAga); saame näha.
Nüüd on aga Hiinas raha nagu muda ning pole saladus, et see kuulub üsna väikese kildkonna kätte (sissetulekute ja elamistingimuste erinevus on ntx Pekingis meeletu) ning see väike kildkond loomulikult ei ütle ära väikestest börsi-hõrgutistest. Mänguisu siin leidub ning kuna riik on otsapidi veel ratsa-rikkaks staadiumis, siis on nii mõnegi firma tee lühike ja konkreetne.
Taolises olukorras loodabki riik üha enam korda luua - eelmisel aastal ntx kehtestati rangemad piirangud kinnisvaraturul, sest spekulandid läksid üle käte (Pekingist räägin) ning sama on minu arvates toimumas börsiga, sest Hiina meedias ja eriti raamatutes on iga teine lõik seotud stabiilsuse ja integratsiooniga ning Hiina valitsusel ei ole vaja, et miski üle kuumeneb.
olen Teie kommentaarid alati tähelepanuga läbi lugenud. kas me ei võiks ka otse suhelda? mulle tundub, et sisuliselt poolelt võiks see vastastikku huvitavaks kujuneda.