Ansipi avaldused on vastutustundetud

Kui eelmises blogiloos esitasin pealkirja küsimusega (Kas valitsusel on ühtne välispoliitika?), siis pärast tänast Riigikogu istungit võib sõna "kas" ja küsimärgi ära kustutada. Peaminister Ansipi küünilised ning vastutustundetud vastused Eesti välis- ja julgeolekupoliitika päevaprobleeme puudutavatele küsimustele on tõsiselt murettekitavad.

Tänasest jäi küll mulje, et Ansip ja Savisaar on juba enne valimisi sõlminud uue koalitsioonileppe. Selle sisuks näib aga olevat Eesti rahvusliku julgeoleku tegelike probleemide eitamine ning ühes sellega riigi rahvusvahelise maine ja usaldusväärsuse kahjustamine.

Ansipi tänastest vastustest meie küsimustele võib aru saada, et ta ei tunnista tõsiseid probleeme, mis valitsevad Venemaa hoiakutes Eesti suhtes ning kiidab varajamatult heaks koalitsioonipartneri koostööleppe Ühtse Venemaaga.

Kahjuks ei ole Eesti välispoliitika ühtne ega tõsiseltvõetav ka seepärast, et praegune valitsus on nagu vürstiriikide kogum, kus käib pidev maadejagamine nii otseses kui kaudses tähenduses.

Täiesti arusaamatu või ka asjatundmatu on peaministri osundus, kui ta näiteks seab võrdlustes sisuliselt ühele pulgale Eesti poliitikute kohtumised Euroopa poliitikutega Brüsselis ja Savisaare salajased kohtumised Kremli võimupartei ladvikuga Moskvas.

Ka Ansipi viis parlamendiga suhelda on taunimisväärne – peaminister väldib kõigiti parlamendiliikmetele sisuliste vastuste andmist ja suhtub küünilise üleolekuga Eesti välis- ja julgeolekupoliitika probleemidesse.

Tänaseks on juba kahetsusväärselt palju märke sellest, et Ansipi poliitiline kanapimedus kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet – ka tänased telegrammistiilis vastused tõsistele küsimustele, mis kantud murest Eesti välispoliitika tuleviku pärast, on selle veelkordseks kinnituseks.

Esitan siinkohal väljavõtte tänasest stenogrammist, kus Ansip kulutas vähem kui kaks minutit kuuele küsimusele vastamiseks. Siin see on, puust ja punane:):

Esimees T. Varek. Arupärijate nimel palun kõnepulti kolleeg Marko Mihkelsoni. Palun!
M. Mihkelson Lugupeetud Riigikogu esimees, austatud peaminister, kolleegid! Ma tuletan meelde, et ajendiks selle arupärimise esitamisel oli arupärijate mure Eesti välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevuse ja rahvusvahelise maine pärast, mis meie arvates on sattunud viimastel kuudel päris tõsise löögi alla ja paljuski just läbi peaminister Ansipi juhitud valitsuse tegevusetuse tõttu või täpsemini öeldes, selles valitsuses puuduva üksmeele tõttu. Me tihti räägime sellest, kui oluline on Eestile see, kui ühtselt Euroopa ajab oma välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas ka suhetes Venemaaga. Aga samas valitseb meie endi keskel, meie enda valitsuses täiesti selgelt segadus ja eriarvamus sellest, milline peaks olema Eesti käitumine Venemaa suunal. Üheks suurimaks probleemiks, mis meie arvates on tõsiselt kahjustamas Eesti rahvusvahelist mainet, on küsimus, et üks koalitsioonipartneritest ehk Keskerakond on juba kaks aastat väga ametlikes koostöösuhetes Venemaa ainuparteiks pürgiva, seal kodanikuvabadusi ning õigusriikluse põhimõtteid allasuruva ning ka viimasel ajal avalikult Eesti vastast tegevust soosiva poliitilise jõuga Ühtne Venemaa. Iseenesest pole ju midagi eriskummalist, kui erinevate riikide poliitilised jõud omavahel suhtlevad, kuid sellisel, ma ütleksin, bütsantslikul viisil, nagu seda teeb Keskerakond, me Euroopas eriti ei kohta. Kui Euroopa Parlamendis istub Keskerakonna esindaja koos Reformierakonnaga liberaalide grupis, siis Venemaal toetatakse koostööleppe kaudu poliitilist jõudu, kelle huvides on just nimelt sellesama liberaalse poliitilise jõu hävitamine, nagu see viimasel ajal on juhtunud näiteks sellise poliitilise jõuga nagu Jabloko. Ma tahan rõhutada, et nii nagu see teema oli aktuaalne eelmise aasta detsembris, vahetult enne jõule, on see, kui me arupärimise esitasime, on see paraku kahjuks aktuaalne ka täna või isegi rohkem aktuaalne, kui see oli veel poolteist kuud tagasi. Piisab, kui meenutada Ühtse Venemaa juhtivpoliitikute reageeringuid Riigikogus vastuvõetud sõjahaudade kaitse seadusele, nn Filatovi kodakondsuse skandaali, Eesti Raudtee tagasiostmise hämaraid taustasid või siis kas või näiteks Ühtse Venemaa noorteorganisatsiooni Noor Kaardivägi soovi, kasutada Keskerakonda oma protesti edastamiseks. Me teame, et peaminister Ansip on korduvalt avaldanud muret arengute pärast Venemaal, samas aga kahjuks jäävad peaministri avaldused õõnsaks ja isegi silmakirjalikuks, kui avalikult soositakse Keskerakonna koostöölepet Ühtse Venemaaga. Veelgi enam, selle asemel et probleemi tunnistada ning midagi selle lahendamise nimel ette võtta, püüab peaminister Ansip oma otsustamatust varjata kirjadega Kapo poole. Seepärast, härra peaminister, ma tean, et teie juhitud valitsuse liikmetel on komme parlamendisaadikute küsimustele vastates pehmelt öeldes udu ajada. Ma juhin tähelepanu, et antud juhul me räägime Eesti riigi välis- ja julgeolekupoliitikast, Eesti riigi rahvuslikest huvidest, mitte üksikute poliitikute sulitempudest. Seepärast ootame teilt sisulisi, valitsusjuhile väärikaid ning Eesti rahvuslikke huve silmaspidavaid vastuseid. Aitäh!
Esimees T. Varek Aitäh! Palun, härra peaminister, arupärimisele vastamiseks kõnetooli.
A. Ansip Austatud Riigikogu esimees, austatud Riigikogu, head arupärijad! Vastan esitatud küsimustele. Esiteks, Eesti on tõsiselt võetav Euroopa Liidu ja NATO liige. Oleme täitnud neis organisatsioonides endale võetud kohustusi ning poliitikute omavahelised kohtumised on rahvusvahelises suhtlemises igati normaalsed. Vastus teisele ja kolmandale küsimusele. Olen juhtinud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare tähelepanu vajadusele jagada parlamendi väliskomisjoniga informatsiooni ja anda ülevaateid oma töövisiitidest. Pean informatsiooni ja arvamuste vahetamist Riigikogu ja väliskomisjoniga äärmiselt oluliseks. Vastus neljandale küsimusele. Ma usun, et nii majandus- ja kommunikatsiooniminister kui ka teised ministrid suhtuvad austusega Riigikogu töösse ning töötavad teiega heas koostöös. Vastus viiendale küsimusele. Igal erakonnal Eestis on õigus teha koostööd erakondadega väljaspool riiki. Ükski erakondadevaheline leping ei muuda riiklikku poliitikat. Ja vastus kuuendale küsimusele. Eesti rahvuslik julgeolek on tagatud. Aitäh!