Venemaa alustab propagandakampaaniat
Sellel nädalal peaks ajalehes Den za Dnjom ilmuma intervjuu Venemaa kaasmaalaste liikumise aktivisti Andrei Zarenkoviga, kus ta kirjeldab Moskva kavatsust korraldada Eesti riigieelarvet mitmekordselt ületava rahvusvahelise kampaania „ajaloo võltsijate ja ümberkirjutajate“ vastu.
Üheks osaks sellest propagandakampaaniast olevat 2010. aastal Eesti Venemaaga ühendamise 300. aastapäeva tähistamine. Seda on raske hinnata kuidagi teisiti, kui selget provokatiivset käitumist. Sarnaste tähtpäevade esiletoomine pole kindlasti suunatud riikidevaheliste suhete usaldusfooni laiendamiseks, pigem kahandamiseks.
Venemaa ei jäta oma välispoliitilises tegevuses kahjuks vähimatki kahtlust: ajalugu, eriti Teise maailmasõja kontekst on tõusnud jõuliselt esiplaanile. Ajaloo kõverpeegli jõuline propageerimine Moskva poolt võib olla eriti Balti riikide tulevikku silmas pidades tõsise ohu märgiks, mis võib oluliselt taaselustada nõndanimetatud „Jalta sündroomi“ või „Müncheni mõtlemist“.
Kui püüda mõelda siin vähegi konstruktiivselt, siis võiks vähemalt püüda Venemaale teha ettepanek luua Venemaa ja Balti riikide ühtne „raskete teemade komisjon“. See oleks võimalus tundlike ajalooteemadega tegelemiseks seda otsesesse diplomaatilisse arsenali võtmata.
Samas ei välistaks see formaat kindlasti väga aktuaalset tööd kommunismi kuritegude rahvusvahelise hukkamõistu saavutamiseks. Vastupidi, meie jõupingutused koostöös sarnaselt mõtlevate riikidega peavad juba lähemal ajal oluliselt kasvama. Loodetavast saab sellest teemast tshehhide Euroopa Liidu eesistumise prioriteete.
Kahjuks pole Eesti valitsus mõningate ministrite näol kuigi aktiivselt senini seda meie enda julgeolekule tähtsat teemat rahvusvaheliselt edendanud. Kui nüüd on algamas (täpsemini juba käimas) Venemaa massiivne propagandakampaania, kus sihtmärgiks oleme teiste seas ka meie, siis on viimane aeg talveunest ärgata.
Üheks osaks sellest propagandakampaaniast olevat 2010. aastal Eesti Venemaaga ühendamise 300. aastapäeva tähistamine. Seda on raske hinnata kuidagi teisiti, kui selget provokatiivset käitumist. Sarnaste tähtpäevade esiletoomine pole kindlasti suunatud riikidevaheliste suhete usaldusfooni laiendamiseks, pigem kahandamiseks.
Venemaa ei jäta oma välispoliitilises tegevuses kahjuks vähimatki kahtlust: ajalugu, eriti Teise maailmasõja kontekst on tõusnud jõuliselt esiplaanile. Ajaloo kõverpeegli jõuline propageerimine Moskva poolt võib olla eriti Balti riikide tulevikku silmas pidades tõsise ohu märgiks, mis võib oluliselt taaselustada nõndanimetatud „Jalta sündroomi“ või „Müncheni mõtlemist“.
Kui püüda mõelda siin vähegi konstruktiivselt, siis võiks vähemalt püüda Venemaale teha ettepanek luua Venemaa ja Balti riikide ühtne „raskete teemade komisjon“. See oleks võimalus tundlike ajalooteemadega tegelemiseks seda otsesesse diplomaatilisse arsenali võtmata.
Samas ei välistaks see formaat kindlasti väga aktuaalset tööd kommunismi kuritegude rahvusvahelise hukkamõistu saavutamiseks. Vastupidi, meie jõupingutused koostöös sarnaselt mõtlevate riikidega peavad juba lähemal ajal oluliselt kasvama. Loodetavast saab sellest teemast tshehhide Euroopa Liidu eesistumise prioriteete.
Kahjuks pole Eesti valitsus mõningate ministrite näol kuigi aktiivselt senini seda meie enda julgeolekule tähtsat teemat rahvusvaheliselt edendanud. Kui nüüd on algamas (täpsemini juba käimas) Venemaa massiivne propagandakampaania, kus sihtmärgiks oleme teiste seas ka meie, siis on viimane aeg talveunest ärgata.
Kommentaarid
Elame ajastul, kui ratsionaalne hyyd stiilis "hunt aias" ōieti ei toimi enam:)
Jääb järgi 25% elanikkonda kes veel jaguneb ajupestud tegelasteks ja muudeks lihtsalt "töllideks". See kasin 5% kes mõistab selle uudise tõsisust aga on peaaegu võimetu midagi ette võtma.
1. "sõnakuulmatud" Eesti( Balti riikide) ja Ida-Euroopa elanikud vaevalt et "omast" loobuvad
2. Venemaal endal on ametlik ideoloogia paigas, sinna juurde suurt midagi lisada pole.
3.Lääs: kui jätta välja üldine seisukoht, et "võitlesime koos natside vastu", siis võitlused Venemaal läänt suurt ei eruta, suurrahvad, nagu jänkid, inglased, prantslased on pigem huvitatud omaenda asjapulkade tegudest.
Aga kui midagi senisest mahukamat on tõesti algamas, oleks Eesti poolt jõupositsiooni kehtestamise nimel vist õige algatada hõimukoostöö raames kampaania tuntud soome-ugri vägimehe Ilja Murometsa (mis sest et spekulatiivse) sünniaastapäeva puhul või tuletada meelde Vana-Vene riigi loomist soome-ugrikeelsete hõimude poolt. Või midagi muud sellesarnast ;-)
Eeroga nõus. Kindlasti on see juba jätkukampaania, mis lihtsalt võtab tugevama pöörde ning kaetud suuremate ressurssidega.
Praeguse Jaapanis toimuva tippkohtumise tõttu on eriti lihtne mõista, kuidas Moskva ei suuda siiani leppida II Maailmasõda lõpuga.
Kuriili saared ja Kaliningradi oblast - Venemaa mõlemad otsad on ju siiani sõjatules ... piltlikult küll, kuid siiski!
Kuigi oleks huvitav teada, mida tähendab "rahvusvaheline kampaania". Kas Venemaa hakkab New York Timesis endale reklaampindu ostma, nii nagu tegi Kasahstan kui Borat laamendama hakkas.
Kalle: kampaania polegi vist kõige õigem termin. Surve on kõikehaarav alates tõepoolest ajaleheartiklitest kuni eriti vastutegevusele kommunistliku režiimi kuritegude hukkamõistmisele. Ehk siis püütakse ära hoida vähimgi võimalus rahvusvahelises õiguses millegi sellekohase teke.
The same people who support revolutions, helping anti-Russian or pro-European/USA democratic parties in gaining the power in various countries(Georgia, Ukraine, Mongolia and Russia itself) via propaganda, celebrities(chess master Kasparov(that propaganda on kanal2 looked not so funny to me because there are people who are actually believe in this big play), that poor radiation-exposed guy in Great Britain) and other devious ways. I believe that one of their ultimate goals is resources. The other possible reason is to regain their power in Russia via democratic Trojan horse. But all this is merely a subject of discussions. Anyway, it is obvious that somebody is trying to put us in a conflict. The least we can do is start thinking globally.