Eesti lennuvärav peab saama prioriteediks
Tänane Äripäeva online-intervjuu Estonian Airi nõukogu esimehe Olev Schultsiga on kindlasti mõtlemapanev. Schults ei varja, et Estonian Airi praegustel omanikel (eeskätt SAS ja Cresco) pole ambitsioonikaid plaane ning tunnistab, et "Tallinnast lendamiseks liiga palju võimalusi ei teki kunagi".
Viimasega saab nõus olla selles osas, et Tallinn tõepoolest ei saa kunagi konkureerima suurte lennujaamadega või Estonian Air suurte lennufirmadega. Samas ei saa aga kuidagi nõus olla mõttega, et Eesti tulevik on rahvusvahelise lennuliikluse tagahoov.
Selline mõte ei tohiks siiski saada meile harjumuseks. Mõistagi on tänastes majandusraskustes vaevleval riigil keeruline ambitsioonikaid plaane seada, kuid ometi saab Eesti avatud majanduse üheks tulevikuteguriks just võimalikult kiire ja avar juurdepääs (ükskõik kas turistile või investorile).
Tallinna mereväravad töötavad hästi. Sinna investeeritud raha toob kenasti tagasi. Mõelgem kasvõi kruiisiturismi rekorditele. Kindlasti vajaks täna suuremat tähelepanu konteinertransiidi edendamine, kuid loodetavasti ei suuda kildkondlikud kisklemised riigile strateegilist suunda surmata.
Seevastu Eesti lennuvärava arendamine on juba aastaid olnud tagaplaanil. Tallinna lennujaama arendus on kulgenud teosammul ning uue terminaliosa väljaehitus on juba täna kindlasti oma ajas mitte ees, vaid pigem taga.
Kui me tahame, et Eesti võiks konkureerida kasvõi Lätiga ning loota suuremale lennundusaktiivsusele ja rohkematele sihtkohtadele, siis oleks viimane aeg tõsiselt mõelda riigi strateegilisele huvile. Kas see tähendab Tallinna lennujaama uut arendamist või hoopiski Ämari lennuvälja kujundamist meie rahvusvaheliseks lennujaamaks koos selleks hädavajaliku infrastruktuuriga, need otsused on äärmiselt ajakohased just praegu.
Asi pole ju lihtsalt mugavuses, vaid eeskätt Eesti konkurentsivõimes. Mida paremini on riik avatud globaalsele juurdepääsule, seda atraktiivsem on ka siinne majandus- või turismikeskkonad. Aasta tagasi kurtsid näiteks Iisraeli ärimehed siinkirjutajale, et Eesti on põnev koht küll, kuid kui sul tuleb kohalejõudmiseks kulutada terve päeva, siis pole see lõppeks kuigi ahvatlev.
Heaks näiteks on siin Soome, kes kõigest kümnekonna aastaga on suutnud saavutada head äriedu Aasia suundade sihikindlas väljatöötamises. Eestil on kindlasti täna tunduvalt raskem siin konkurentsi pakkuda, kuid lihtsalt niisama alla anda pole mõtet. Ma olen veendunud, et mida avaram on Eesti lennuvärav, seda lootustandvam on ka meie majandusedu tulevikus.
Viimasega saab nõus olla selles osas, et Tallinn tõepoolest ei saa kunagi konkureerima suurte lennujaamadega või Estonian Air suurte lennufirmadega. Samas ei saa aga kuidagi nõus olla mõttega, et Eesti tulevik on rahvusvahelise lennuliikluse tagahoov.
Selline mõte ei tohiks siiski saada meile harjumuseks. Mõistagi on tänastes majandusraskustes vaevleval riigil keeruline ambitsioonikaid plaane seada, kuid ometi saab Eesti avatud majanduse üheks tulevikuteguriks just võimalikult kiire ja avar juurdepääs (ükskõik kas turistile või investorile).
Tallinna mereväravad töötavad hästi. Sinna investeeritud raha toob kenasti tagasi. Mõelgem kasvõi kruiisiturismi rekorditele. Kindlasti vajaks täna suuremat tähelepanu konteinertransiidi edendamine, kuid loodetavasti ei suuda kildkondlikud kisklemised riigile strateegilist suunda surmata.
Seevastu Eesti lennuvärava arendamine on juba aastaid olnud tagaplaanil. Tallinna lennujaama arendus on kulgenud teosammul ning uue terminaliosa väljaehitus on juba täna kindlasti oma ajas mitte ees, vaid pigem taga.
Kui me tahame, et Eesti võiks konkureerida kasvõi Lätiga ning loota suuremale lennundusaktiivsusele ja rohkematele sihtkohtadele, siis oleks viimane aeg tõsiselt mõelda riigi strateegilisele huvile. Kas see tähendab Tallinna lennujaama uut arendamist või hoopiski Ämari lennuvälja kujundamist meie rahvusvaheliseks lennujaamaks koos selleks hädavajaliku infrastruktuuriga, need otsused on äärmiselt ajakohased just praegu.
Asi pole ju lihtsalt mugavuses, vaid eeskätt Eesti konkurentsivõimes. Mida paremini on riik avatud globaalsele juurdepääsule, seda atraktiivsem on ka siinne majandus- või turismikeskkonad. Aasta tagasi kurtsid näiteks Iisraeli ärimehed siinkirjutajale, et Eesti on põnev koht küll, kuid kui sul tuleb kohalejõudmiseks kulutada terve päeva, siis pole see lõppeks kuigi ahvatlev.
Heaks näiteks on siin Soome, kes kõigest kümnekonna aastaga on suutnud saavutada head äriedu Aasia suundade sihikindlas väljatöötamises. Eestil on kindlasti täna tunduvalt raskem siin konkurentsi pakkuda, kuid lihtsalt niisama alla anda pole mõtet. Ma olen veendunud, et mida avaram on Eesti lennuvärav, seda lootustandvam on ka meie majandusedu tulevikus.
Kommentaarid
lihtsalt tee, mis viib asulasse, on viimased kaks kilomeetrit enne sihtkohta ... no pehmelt öeldes kehvake. investorid sõidavad korra kaks üle selle ning otsustavad, et aitab küll masina lõhkumisest. oleks riik investeerinud mõned miljonid tee-ehitusse, ärganuks ääremaa elule.
sama ka lennuliiniga. kui on ikka ebamugav tulla, siis lihtsalt ei tulda. või käiakse kord turistina, ei enam. alati on kohti, kuhu saab mugavamalt.
Võtmwküsimuseks on üldine lennunduse arengu prognoos.
Huvitav teema ja olen siia ka sügavamale sisse läind.
Algatuseks aga oleks vaja tõsine uuring ära teha ja siis piirkonnale korralik planeering, ka juhul kui me ei suuda prognoosida täpsemalt kui näiteks seda, et kümne aasta jooksul tsiviillennundus ei koli, ka siis oleks vaja praegu trasside asukohad paika panna et hiljem mitte miljardeid spekulantidele maksta.