Venemaa ähvardab Ameerika Ühendriike
Venemaa välisministeerium levitas täna läbi "tundmatuks jääda soovinud diplomaadi" sõnumit, et Moskva ei talu USA õpetussõnu ning võib üleüldse katkestada suhted Washingtoniga.
Nii teravat tooni pole Moskvast kuulda olnud juba pikka aega. Õigupoolest meenutab see väga Külma sõja aegset retoorikat, mida Moskva on asunud teravamaks tuunima alates Vladimir Putini Müncheni kõnest läinud aasta veebruaris.
Smolenski väljaku "mitteametliku teadaande" seekordseks otseseks ajendiks oli USA vabariiklasest presidendikandidaadi John McCaini äsjane Venemaa-kriitiline intervjuu ABCle, kus ta rääkis taaskord vajadusest Venemaa kui mittedemokraatlik riik G8st välja heita. Lisaks ta rääkis sellestki, et Putin juhib jätkuvalt Venemaad ning et demokraatlik maailm peaks ohjeldama Moskva kasvavaid ambitsioone.
McCaini kindlameelsus on muljetavaldav. Tänu temale on Venemaa teema presidendivalimistes täiesti olemas ning see on esimest korda pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Tegelikult on välispoliitika üldse esimest korda alates 1960. aastast sedavõrd olulisel kohal kampaanias, mis on sundinud ka demokraatide kanidaati Barack Obamat pingutama.
Tegelikult võib juba praegu öelda, et Ameerika Ühendriikide järgmise presidendi üheks suurimaks välispoliitiliseks väljakutseks saab Venemaa ohjeldamine. Ja siin on McCainil ja Obamal vastanduvad lähenemised. McCain on põhimõttekindel vabariiklasest demokraat, kes eelistab suhetes Venemaaga jõulisemat ja põhimõtetes järeleandmatut käitumist. Obama seevastu räägib Venemaa olulisusest tuumajulgeoleku tagamisel ning eelistab Moskva kaasamist.
Igatahes on väga oluline (ka meile), et Venemaa teema tõusetuks kampaanias ka järgnevatel nädalatel. Sellel pole üksnes ju mõju Ühendriikide võimalikule käitumisele, vaid ka Euroopa riikide tajule.
Nii teravat tooni pole Moskvast kuulda olnud juba pikka aega. Õigupoolest meenutab see väga Külma sõja aegset retoorikat, mida Moskva on asunud teravamaks tuunima alates Vladimir Putini Müncheni kõnest läinud aasta veebruaris.
Smolenski väljaku "mitteametliku teadaande" seekordseks otseseks ajendiks oli USA vabariiklasest presidendikandidaadi John McCaini äsjane Venemaa-kriitiline intervjuu ABCle, kus ta rääkis taaskord vajadusest Venemaa kui mittedemokraatlik riik G8st välja heita. Lisaks ta rääkis sellestki, et Putin juhib jätkuvalt Venemaad ning et demokraatlik maailm peaks ohjeldama Moskva kasvavaid ambitsioone.
McCaini kindlameelsus on muljetavaldav. Tänu temale on Venemaa teema presidendivalimistes täiesti olemas ning see on esimest korda pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Tegelikult on välispoliitika üldse esimest korda alates 1960. aastast sedavõrd olulisel kohal kampaanias, mis on sundinud ka demokraatide kanidaati Barack Obamat pingutama.
Tegelikult võib juba praegu öelda, et Ameerika Ühendriikide järgmise presidendi üheks suurimaks välispoliitiliseks väljakutseks saab Venemaa ohjeldamine. Ja siin on McCainil ja Obamal vastanduvad lähenemised. McCain on põhimõttekindel vabariiklasest demokraat, kes eelistab suhetes Venemaaga jõulisemat ja põhimõtetes järeleandmatut käitumist. Obama seevastu räägib Venemaa olulisusest tuumajulgeoleku tagamisel ning eelistab Moskva kaasamist.
Igatahes on väga oluline (ka meile), et Venemaa teema tõusetuks kampaanias ka järgnevatel nädalatel. Sellel pole üksnes ju mõju Ühendriikide võimalikule käitumisele, vaid ka Euroopa riikide tajule.
Kommentaarid