Gazprom tõrjub Lääne kompaniid Iraanist

Ajal, mil Lääne energiahiiud Total ja Royal Dutch Shell külmutavad oma investeeringuid poliitiliste riskide kartuses Iraani, suurendab seevastu Vene gaasimonopol Gazprom jõuliselt oma positsioone selles energiarikkas riigis.

Igatahes lõi Gazpromi juhatuse esimehe Aleksei Milleri eilne visiit Teherani ning Iraani rahvusliku naftakompaniiga sõlmitud ühiste kavatsuste memorandum head eeldused Vene suurfirma kohaloleku oluliseks tugevdamiseks Iraanis.

Esialgsete kokkulepete alusel saab Gazprom juurdepääsu nii Iraani gaasi- kui naftatööstusse. Räägitakse Azadegani naftavälja (hinnangulised varud 42 miljardit barrelit) ja Lõuna-Parsi gaasivälja (varusid 14 trillionit kuupmeetrit ehk 8 protsenti maailma reservidest) ühisest haldamisest, Iraan-Pakistan-India gaasijuhtme ehitamisest, gaasi- ja naftatöötlemistehaste rajamisest ning Gazpromi toodetud gaasi (võimalik, et Türkmenistani gaasi) müügist Põhja-Iraani.

Gazpromi võimas käik on eriti silmatorkav ajal, mil on kasvamas pinged lääneriikide ja Iraani vahel. Alles eelmisel nädalal viis Iraan läbi terve rea raketikatsetusi ning laiaulatsulikud sõjaväeõppused Pärsia lahel.

Sarnane samm näitab, et Venemaa ei hoia ennast tagasi ajal, kui lääneriigid püüavad Teherani survestada läbi sanktsioonide oma tuumaprogrammis uraani rikastamisest loobuma. Sisuliselt on see samast ooperist eelmisel nädalal ÜRO julgeolekunõukogus toimunuga, kui Venemaa koos Hiinaga blokeerisid sanktsioonid Mugabe režiimi vastu Zimbabwes.

Iraaniga sõlmitud eellepped on aga Venemaale (sest Gazprom on ju Vene välispoliitika varjamatu vahend) strateegiliselt väga olulised. Esiteks suurendatakse seeläbi survet Lääne energiakompaniidele, kes peavad poliitilisi riske Iraanis liiga kõrgeks, et sinna jätkuvalt investeerida. Teisalt on see kindlasti murettekitav uudis Euroopa Liidule, kellele Iraan oleks tuleviksu üks potentsiaalseid energia alternatiivallikaid kasvõi Nabucco gaasijuhet silmas pidades.

Liiati püüab Venemaa saada Iraani koostööle ka nõndanimetatud gaasi-OPECi loomisel. Moskvas on arvatud, et lähema poolsajandi jooksul on maailmas vaid kolm riiki - Venemaa, Iraan ja Katar, kes suudavad katta kasvavat globaalset maagaasi vajadust. Iraan on teatavasti maailmas maagaasi reservide poolest Venemaa järel just teisel kohal.

Ja lõppeks teeb Venemaa aktiivsus Iraanis kindlasti tõsist peavalu nii Ameerika Ühendriikidele kui Iisraelile, kes näevad Teherani praeguses režiimis üht suurimat globaalset julgeolekuohtu. Selles situatsioonis on väga raske eeldada Venemaa sanktsioonimeelsusele näiteks ÜRO julgeolekunõukogus.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima