Põhjus, miks oma ajaveebi pole viimastel päevadel jõudnud kirjutada, on väga lihtne. Üle pika aja sain mitu järjestikust täispäeva veeta koos oma tütre Rosemaryga ning see asendab ükskõik kui põneva poliitsündmuse.
Kahjuks olen täna õhtul juba Pariisis tagasi, et minna kohtumisele oma kolleegidega Euroopa Liidu liikmesmaadest. Töökohtumised jätkuvad veel ka homme ennelõunal ja siis jälle tagasi Eestisse.
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Asjaolu, et Venemaa president on tulevaks nädalaks Mordvasse soome-ugri festivalile kutsunud Soome presidendi ja Ungari peaministri , aga mitte Eesti riigijuhi, peaks olema selgeks signaaliks meie Euroopa Liidu partneritele kutse tagasi lükata. Nii president Tarja Halonen kui peaminister Ferenc Gyurcsany paneksid tõsise kahtluse alla Euroopa Liidu solidaarsuse, kui läheksid sellele üritusele ilma Eesti kolleegita. Venemaa president on mõistagi teadlikult kutsutute nimistust välja jätnud Eesti presidendi, et vaadata, kas Soomet ja Ungarit on võimalik omatahtsi Tallinnast eemaldada. See on märkide keel, millele ei peaks meie hõimuvelled küll alluma. Vastasel juhul on jutt Euroopa Liidu solidaarsusest sattumas kerge kahtluse alla. Vähemalt Soome ja Ungari liidrite hoiakus. Muidugi võivad nii Halonen kui Gyurcsany arvata, et võtavad selle teema Mordvas üles ning avaldavad tõsist protesti Putinile, kuid siis on juba hilja. Lõhe on löödud ning eesmärk saavutatud. Moskva võib olla ärritatud, ...
President Bideni riigimehelik otsus loobuda uuesti kandideerimast muutis niigi puntras USA sisepoliitika veelgi turbulentsemaks. Viimased kümme päeva alates Trumpi tapmiskatsest kuni Bideni otsuseni on olnud tõelised Ameerika mäed. Demokraadid saavad nüüd peale uut hapnikku ja Trumpi meeskond peab paratamatult kohendama oma kampaaniat. Kuigi Trump on ka pärast eilset endiselt peafavoriit, siis lõplikult pole midagi veel selge. Valimised on ikkagi alles 5. novembril. Küll on aga selge see, et Ameerika Ühendriikide seekordsetest presidendivalimistest ei sõltu mitte üksnes USA enda lähitulevik, vaid tulemustel on määrav mõju kogu Lääne liitlasruumile ja USA positsioonile maailmas. Pole sugugi liialdus öelda, et nendest valimistest sõltub kogu vaba maailma saatus. Euroopas käib suur sõda, mida sütitades ja kasutades püüavad Venemaa ning teda toetav Hiina muuta USA juhitud maailmakorda. Kuna panused on kõrged, siis sõltub just USA presidendi tegevusest või tegevusetusest...
Kommentaarid