Põhjus, miks oma ajaveebi pole viimastel päevadel jõudnud kirjutada, on väga lihtne. Üle pika aja sain mitu järjestikust täispäeva veeta koos oma tütre Rosemaryga ning see asendab ükskõik kui põneva poliitsündmuse.
Kahjuks olen täna õhtul juba Pariisis tagasi, et minna kohtumisele oma kolleegidega Euroopa Liidu liikmesmaadest. Töökohtumised jätkuvad veel ka homme ennelõunal ja siis jälle tagasi Eestisse.
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
President Bideni riigimehelik otsus loobuda uuesti kandideerimast muutis niigi puntras USA sisepoliitika veelgi turbulentsemaks. Viimased kümme päeva alates Trumpi tapmiskatsest kuni Bideni otsuseni on olnud tõelised Ameerika mäed. Demokraadid saavad nüüd peale uut hapnikku ja Trumpi meeskond peab paratamatult kohendama oma kampaaniat. Kuigi Trump on ka pärast eilset endiselt peafavoriit, siis lõplikult pole midagi veel selge. Valimised on ikkagi alles 5. novembril. Küll on aga selge see, et Ameerika Ühendriikide seekordsetest presidendivalimistest ei sõltu mitte üksnes USA enda lähitulevik, vaid tulemustel on määrav mõju kogu Lääne liitlasruumile ja USA positsioonile maailmas. Pole sugugi liialdus öelda, et nendest valimistest sõltub kogu vaba maailma saatus. Euroopas käib suur sõda, mida sütitades ja kasutades püüavad Venemaa ning teda toetav Hiina muuta USA juhitud maailmakorda. Kuna panused on kõrged, siis sõltub just USA presidendi tegevusest või tegevusetusest...
Kommentaarid