Lisandus Vene-Gruusia sõja mõistmiseks

Eelmisel nädalal vaagis Riigikogu väliskomisjon järeldusi Vene-Gruusia sõja mõjudest. Arutelu aluseks oli Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse koostatud analüüs. Komisjon otsustas jätkata arutelu pärast eelseisvat visiiti Gruusiasse, mis peaks teoks saama veebruari alguses.

Lisanduseks väliskomisjoni tellitud analüüsile, mis on varsti kättesaadav ka laiemalt, tahaksin osutada Andrei Illarionovi põhjalikule ettekandele, mille ta pidas 9. detsembril Hudsoni instituudis.

Olulisimad järeldused, mida Illarionov oma ettekandes tegi, puudutavad sõja ettevalmistusperioodi ning selle peamisi eesmärke. Tema meelest algas invasiooni pikaajaline planeerimine Moskvas juba 2001. aastal, mida tähistas Vene passide massilise jagamise algus Lõuna-Osseetias ning millal regiooni juhiks toodi usaldusisikuna Eduard Kokoitõ.

Invasiooni eesmärgiks oli Illarionovi meelest aga Gruusia poliitilise ja majandusliku režiimi muutmine ning riigi tükeldamine 7ks kuni 9ks pisiregiooniks.

Samuti rõhutab Illarionov, et nimetada juhtunut vaid "Augustisõjaks" piiraks oluliselt "suurest pildist" arusaamist. Tema hinnangul algas sõjaline venitusrünnak kohe pärast NATO tippkohtumist eelmise aasta aprillis. Täpsemini 20. aprillil, mil Vene õhujõudude hävitaja lasi alla Gruusia mehitamata luurelennuki.

Illarionovi vaadetega võib nõustuda või nende üle vaielda, kuid tema analüüs on igal juhul väga huvitav lisandus selle väga suuri mõjujuuri ajava konflikti mõistmiseks.

Kommentaarid

eva ütles …
Ja ülaltoodud arvestades ning teades, et halli passi jagatakse ka siinmail hästi lahkelt ja vist päris pikalt juba -- millal järgmiseks etapiks läheb? Kus veel jagatakse (kas Ukrainas ka); kui ammu?
25 jaanuar, 2009 13:27
Marko Mihkelson ütles …
Kohad, kus naaberriigi passe on vabamalt jagatud - Transdnistria, Krimm, Ida-Ukraina, Põhja-Aserbaidžaan. Võimalik, et siia võiks lisada ka näiteks Narva.
25 jaanuar, 2009 13:32
Anonüümne ütles …
Eelviimases lõigus mainitu on oluline ka teiste konfliktide analüüsimisel.
Liiga tihti on nn. "rahvusvahelise kogukonna" arvamus mingi pikaajalise konflikti kohta kujunenud (kujundatud) mingite ajaliselt piiratud sündmuste alusel. Tavaliselt alustatakse hetkest, mil konflikt "kuumaks" muutub ja nii rahvusvahelise meedia tähelepanu alla satub.
Ka osapooled on huvitatud, et sündmuste alguse määramine oleks nende seisukohtadele toetuseks.
Gruusia sõda on heaks näiteks - enamasti loetakse konflikti alguseks Gruusia sissetungi Osseetiasse, jättes kõrvale kõik eelnenu.
Sama kehtib Iisraeli - Palestiina suhete kohta. Traditsiooniliselt on Iisraeli seisukoht saanud valdavaks ka rahvusvahelises meedias.

Tõnu
25 jaanuar, 2009 15:40
Anonüümne ütles …
http://www.youtube.com/watch?v=RIafdqQMOUE


ex tiblad leivad ikka vabanduse.
25 jaanuar, 2009 19:20
Anonüümne ütles …
Illarionov annab oma tekstis vastuse MFAQ-le (the most frequently asked question): "miks Šaakasvili ikkagi ründas Tšinkvalit?". See poleks MFAQ, kui sellele oleks kerge vastata. Ka Illarionovi vastus pole ammendav. Ehk oleks piisanud grusiinidega asustatud külade kaitsmisest ja vaatamisest, et mis edasi saab? Madinaks oleks ilmselt siiski läinud ikkagi, aga ehk väiksemate kahjudega Gruusia mainele.
26 jaanuar, 2009 23:58
Marko Mihkelson ütles …
Äsja grusiinide poole üle tulnud Vene seersant kinnitab, et toodi Tshinvalisse juba juulis:

http://rustavi2.com/news/news_text.php?id_news=29927&pg=1&im=main&ct=0&wth=
27 jaanuar, 2009 16:02
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave