Läti mure on meie mure

Eilsed sündmused Läti pealinnas polnud kahjuks ootamatuseks. Juba pikemat aega on lõunanaabri sisepoliitiline kliima parajalt habras, mistõttu järsu majanduslanguse esimesed mõjud on andnud põhjust aktiivsemale "tänavapoliitikale".

Peamiseks järelduseks meile Läti sündmustest on lihtne tõdemus: mida keerulisem ja halvaendelisem on olukord Lätis, seda keerulisem on ka meie olukord. Seda eriti majanduses, aga ka julgeolekus.

Balti riigid on mitte ainult geopoliitiliselt, vaid eriti viimase tosina aasta jooksul ka majanduslikult tihedalt läbi põimunud. Teatavasti on Eesti ettevõtjad olnud ühed aktiivsemad inevstorid lõunanaabrite juures. Samas on kolme riigi pangandus läbi Skandinaavia, eriti Rootsi finantsasutuste väga tihedalt seotud.

Pole mingi avastus, et majanduse käekäik ei sõltu ainult tarkadest investeerimisotsustest või selleks soodsast ettevõtluskliimast, vaid ka üldisest uudisfoonist ehk esmasest emotsioonist. Kui pelgalt külmavõitu numbritele lisandub paras kogus pidevaid negatiivseid uudiseid (nii poliitikast kui majandusest), siis muudab see paratamatult ka üldist väljavaadet olukorra kiiremaks muutmiseks. Ja see ei puuduta üksi Läti muresid, vaid ka meid.

Eesti võib küll veidi kergemalt hingata, sest meie sisepoliitiline seis on lõunanaabritest tuntavalt erinev ning kindlam, kuid eriti majanduse kehvad väljavaated peavad meidki tõsiselt muretsema panema.

Seega veelkord rõhutades: Läti ja Eesti on omavahel rohkem seotud, kui see meile võib esiotsa tunduda. Mistõttu jääb lõunanaabrite otsustajatele soovida kainet meelt ning Balti koostöö tegelikku tugevdamist.