Eesti võiks olla ELis innovatsiooniliider

Euroopa Komisjon avaldas täna oma iga-aastase innovatsioonianalüüsi, mille kohaselt on Eesti teadus- ja arendustegevuse poolest absoluutne keskmik (moderate innovator). Tegelikult pole seis sugugi laita, sest Ida- ja Kesk-Euroopa riikide seas oleme kindlalt esimesed. Minu arvates võiksime võtta eesmärgiks hiljemalt 2015. aastaks jõuda ühenduse innovatsiooniliidrite sekka.

See pole sugugi ülejõu käiv ülesanne. Täna on Euroopa Liidus teadus- ja arendusliidrid Suurbritannia, Soome, Rootsi, Saksamaa ja Taani. Seega igati meile väga lähedased riigid, kelle eeskujul on põhinenud ka Eesti senine edulugu.

Loomulikult lööb majanduskriis olukorra rohkem kõikuma, kuid samas on päris ilmne, et Eesti edasise majanduskasvu üheks võimalikuks mootoriks saab ikkagi järjekestev panustamine teadmistemahukasse tootmisse.

Komisjoni analüüs kiidab Eestit eriti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse paranemise, aga ka mitte-R&D innovatsiooni rahastamise poolest. Seejuures esimese kasvunäitaja poolest on Eesti Euroopa Liidus esimene.

Euroopa Liit tervikuna on siiski oma arendustegevuse poolest veel päris kaugel võrdluses USA või Jaapani vastavate näitajatega. Probleeme on patendiõigusega, avaliku ja erasektori suhestumisega ning erasektori panustamisega innovatsiooni. Kui Lissaboni strateegias võeti eesmärgiks aastaks 2010 jõuda R&D kulutustes 3 protsendini SKPst, siis täna on see tase veel 1,84 protsendi peal.

Kommentaarid

Oop ütles …
Kui Eestist saab Euroopa Liidu innovatsiooniliider, hakkab mul Euroopa pärast tõsine mure.

Nimetame kolm Eestis tehtud leiutist, mida kõik kasutavad, eks ole. No kogu ajaloo jooksul näiteks.
Marko Mihkelson ütles …
Skype pole sugugi paha märk, kuid mis on alternatiiv? Soiguda, et me pole millekski võimelised?
Oop ütles …
Vaevalt. Kuid ma ei näe praegu seda innovatsiooni ka kuskilt tulemas. Eesti reaalharidus on, jah, laias laastus ning keskeltläbi parem kui USA public school'ides, vähemalt stereotyypidena, mida me telekas politseisarjadest näeme. Ent see pole mingi võrdlusmaterjal. Millal viimati Tartu Ylikoolis reaalaladel tõepoolest konkurss oli - noh, näiteks võrreldes juuraga?

Muidugi, ega mõtteviisi yhe aastaga ei muuda. (Nii, nagu ka ekspordivõimelist IT-tööstust ei ehitata yhe suvega, ehkki mõni paistab seda viimastel päevadel lootvat.) Niisuguse muutuseni jõudmiseks tuleks pikka aega sihikindlalt tegutseda. Meie koolireformid on aga parimal juhul mõneaastased. Tuleb uus haridusminister uuest erakonnast ja hakkab kõigega taas nullist pihta - enamasti kyll mõttetu matemaatika ja keemia osakaalu vähendades, kuna teab omast kogemusest, et neid elus tegelikult ei vajata. Ning iga aastaga läheb tehniline mõtlemine noortest aina kaugemale. Yldine mentaliteet on Eesti yhiskonnas siiski tugevalt humanitaarne.

Eks ma olen selle protsessi kõik omal nahal läbi teinud, arvutiinimesest filoloogiks. Niipidi liikuda on märksa kergem kui tagasi. Aga iga kord, kui pean mõnele toredale ja intelligentsele inimesele selgitama, et elekter ei kogune kohvimasina kannu põhja, muudab see mu murelikuks. Ja selliseid juhtumeid on iga aastaga aina enam.

Jah, muidugi ei pea innovatiivsus olema puhttehniline, kysimus on rohkem mõtteviisis. Kuid meie maailm on suuresti tehniline, uue telefoni leiutaja saab tõenäoliselt rikkamaks kui interneti või e-posti leiutaja.

Nii või teisiti keskenduvad kõik muutused, mida meie haridussysteemis on yritatud läbi suruda, pigem õpitavatele faktidele, istutavatele tundidele, ringitassitavatele õpikutele, õppevahenditele või koolide kinnisvarale kui jõnglaste mõtteviisile. Kust see loovus siis tulema peaks?
Veiko Spolitis ütles …
Marko:

Väga hea tähelepanek, ja need eestlased kes ikka veel arvavad, et EST ja LAT on n.ö. päris sarnased, siis vaadaku innovatsiooni tabelit....no comments:)
Anonüümne ütles …
Skype on uhke asi küll aga mujal maailmas mainitakse tema loojatena (tegelt asutajatena) pigem Zennströmi (Rootsi) ja Friisi (Taani)
Ma pole kursis selle loomise looga ega oska öelda, kellelt algne idee. Umbropsu pakuks Zennström-Friis.
Eesti on tabelites küll "mõõdukas", kuid ikkagi alla keskmise. Küpros teeb meile ära, ka kasvu poolest.
5-6 aastaga EU innovatsiooniliidriks? Kardan, et ei õnnestu. Pole ressursse, pole "poliitilist tahet" - nii ütles Ansip majandusministrina, kui küsiti disainikeskuse asutamise kohta :D
Ühiskonna mentaalsus on pigem merkantiilne ja antiintellektuaalne.
Suureks takistuseks on meie juhtide mõtteviis - pidevalt lodetakse mingite nippide peale, otsitakse justkui maagilist kuuli, mis probleemid lahendab.
Näiteks:
Madal tulumaks toob majanduskasvu - tegelikult mitte alati ja mitte ainult.
Tasuline haridus parandab hariduse kvaliteeti - tegelikult mitte alati ja mitte ainult.
Jne.
Küllap loodetakse selle kuuli peale ka antud juhul.

Ei tea, kas tegemist on juhmuse või laiskusega. Maagilise kuuliga saab ju lihtsamalt, ühiskonna igakülgne arendamine aga nõuab pidevat ja pikaajalist jõupingutust, eelkõige aga mõistmist. See on keeruline, Ansipi jaoks ehk liiga keeruline:D

Eelnev ei tähenda, et peaks käed rüpes istuma. Kui nilbed propagandaloosungid kõrvale jätta, võiks alustuseks uurida, mis teeb ühiskonna innovatiivseks. Siin on oluline, et ei keskendutaks ainult tehnilisele innovatsioonile vaid loovale mõttele üleüldse. Innovatsioonile tuleks kõigepealt kasvatada juurikas, kui seda hästi hooldada, tulevad ka õied. Ja ainult nii on protsess jätkusuutlik.

Tõnu

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?