Savisaar põgeneb Tallinnast?

Tallinna linnapeal hakkab aeg varsti täis saama. Ees ootavad uued valimised. Kuid näib, et Keskerakonna esimees katsub veel enne õiget aega Eestist vehkat teha.

Miks muidu on Savisaar ennast lasknud valida Keskerakonna esikandidaadiks eurovalimistel? Loomulikult on tal valus vaadata, kuidas Tallinn laguneb ning linnajuhtimine alla käib.

Ma pole päris kindel selles, et Savisaar tõsimeeli teab, mis linnas tegelikult toimub või millises seisus on näiteks linna olulised tuiksooned. Proovige sõita mööda Pallasti, Rävala või Merivälja teed (enne Viimsit). Selliseid teid ei leia te täna mitte ka Groznõi kesklinnast. Kui see mingi võrdlus on. Aga Tallinnast küll. Ja ajal, kui meil unistatakse raudteetunnelist Helsingisse!!

Tegelikult mulle tundub, et Savisaar on lihtsalt väsinud linnajuhtimisest ning vajab rahulikumat taandumist poliitiliselt suurareenilt. Kas Euroopa Parlament on see parim viis? Oh jah. Vabandust. Loomulikult ei lähe Savisaar kuhugi. Valijaid on ju nii mõnus lollitada!

Kommentaarid

Harri ütles …
Suhteliselt poliitikakauge inimesena julgen ehk asjatundmatu küsimuse esitada: kui Edgar tõesti Europarlamenti kandideerib ja ta ära valitakse (selge ju on, et valitakse), siis kas ta peab sinna tõesti ka minema? Või oleks ta sellisel juhul lihtsalt niiöelda häältekoguja rollis ja saaks JOKK korras ikkagi jääda siia tallinlaste elu kibedaks tegema?

Tavakodaniku jaoks oleks Edgari Europarlamenti saatmine vist ainuke lähitulevikus reaalne võimalus temast kasvõi näiliselt lahti saada - ehkki muidugi on kole mõelda, mis mulje mees rahvusvahelisel areenil meist jätta võiks. Igal juhul raske olukord. :(
28 jaanuar, 2009 13:07
Marko Mihkelson ütles …
Harrile: nii see on, et seadus lubab oma kohast loobuda. See puudutab kõiki valitavaid organeid. Kuid antud juhul ei ole Savisaar midagi enamat kui lihtsalt valijate hullutaja ehk peibutuspart. Loomulikult ei lähe ta kuhugi.
28 jaanuar, 2009 13:26
Harri ütles …
Aitäh vastamast!
28 jaanuar, 2009 13:35
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave