Rahutegemise päev - Gazas ja Moskvas
Selle aasta alguses on maailma avalikkust pinges hoidnud nii Iisraeli vaenutegevus Hamasi vastu Gaza sektoris kui ka Venemaa gaasirünnak Ukraina ja Euroopa vastu. Mõlemal juhul toimus eile otsustav läbimurre paremuse poole.Loomulikult saab juhtunu üle hinnata alles aja möödudes, kuid vähemalt on suurem kriis nähtavasti möödumas. Iisraeli lahkuv peaminister Olmert teatas laupeäval ühepoolsest vaherahust, teatades, et rünnaku eesmärgid on saavutatud.
Iisraeli valitsuse otsuse taga on ilmselt lisaks otsestele sõjalistele tulemustele siiski rahvusvaheline surve. Üks peamine nendest oli soov ennetada võimalikke vaherahukõnelusi Hamasiga. Teisalt pole välistatud, et ka ülehomne presidendivahetus USAs mõjutas Olmerti avaldust.
Hamas on nurkasurutuna juba teatanud, et ei loobu Iisraeli vastasest tegevusest ning mõned raketid on ka välja tulistatud peale ühepoolse vaherahu väljakuulutamist. Kui palju on Hamasi võimekust tegelikult piiratud, näitavad lähipäevad. Igatahes tundub, et vähemalt mõneks ajaks on Lähis-Idas olukord rahunemas.
Mis puudutab Ukraina ja Venemaa peaministrite eileöist kokkulepet gaasihindade reguleerimise üle, siis siingi näib selgus saabuvat. Kuigi lõplikult peaksid lepped sõlmitama homseks, tundub gaasikriis taanduvat.
Venemaa surus Ukrainale peale nn "Euroopa hinna" - 450 dollarit tuhandelt kuupmeetrilt, kuigi sellel aastal on see hind Kiievile viiendiku võrra soodsam. Venemaa sai selle eest soodsamad transiiditasud.
Seega tõusis gaasi hind Ukrainale üle kahe korra ning tõstis Kiievi korrapealt Balti riikidega samale tasemele. Poliitiliselt sõbralik Valgevene maksab teatavasti Gazpromile jätkuvalt 160 dollarit tuhandelt kuupmeetrilt.
Hetkel on lahtine, mis sai hämara vahendusfirma RosUkrEnergo positsioonist. Kui see struktuur säilitas oma rolli, siis pole välistatud ka uute probleemide esilekerkimine lähemas või kaugemas tulevikus.
Samuti on veel vara öelda, millised on selle enneolematu gaasisõja tegelikud tagajärjed nii Venemaale kui Ukrainale. Nii majanduslikud kui poliitilised. Pole välistatud, et algatatud kohtuvaidlused võivad pinget hoida veel pika aja jooksul.
Väga palju sõltub Ukraina sisemisest poliitilisest sitkusest ja majanduslikust seisust "Euroopa hind" alla neelata. Kui Kiiev suudab selle väljakutse vastu võtta, siis saavutas Moskva risti vastupidise tulemuse.
Kriisi lõppfaasis tegi suhteliselt hea käigu ka Euroopa Liit. Tšehhid suutsid veenda enamikke oma partnereid, et laupäevastele kõnelustele Moskvasse võiks minna üksnes eesistuja riik. Kuigi slovakid saatsid oma delegatsiooni, näitas Euroopa Liit ennast ühtsena.
Kommentaarid
Marko, mis siis maailmas toimub. Uudistest vilksas läbi et frau merkel lipitseb venemaa ees ja lubab aga nord streamile rohelist tuld mõtlemata üldse lähi ajaloole?
Kas frau merkel võib olla nii suure maa juhtfiguur kui ta ajab nii suurejoonelist äri tänapäeva suurima ametliku terrori võrgustikuga venemaalt. Mida puutin veel peaks tegema et ta laus rumalasse olukorda jääks, kas midagi äärmiselt labast?
Mis puutub Merkeli ja Putini kohtumisse, siis täpsem info hetkel puudub. Küll oli Putini käigu põhjus ordeni kättesaamine Dresdenis. Berliinis kohtuti seoses gaasitüliga.
Üldiselt on Saksa välispoliitika Vene suunal väga ettevaatlik ning kohati ka arusaamatu. Otsati põhjuseks see, et sügisel on tulemas Saksamaal valimised ning nii Merkel kui tema sotsist vastaskandidaat, välisminister Steinmeier mõõdavad hoolikalt sõnu.
salasilm
Mis arvate?