Davos: millal algab majanduses uus tõus?

Tegelikult on hämmastav, kui kiiresti on viimase aasta jooksul olukord maailmas muutunud. Läinud aastal arutleti Davosi foorumil, kas majandus on liikumas langusesse või kasv lihtsalt veidi aeglustub. Täna on kõigil vaid üks küsimus - millal annab kriis teed majanduse uuele tõusule.

Loomulikult on ka Davosis praegu liidreid, kes võivad rääkida majanduse jätkuvast kasvust. Nagu seda tegi näiteks Hiina peaminister Wen Jiabao. Läinud aastal kasvas Hiina majandus jõudsad 9 protsenti, kuigi aasta lõpus hakkasid ekspordimahud kiirelt vähenema. Ometi tunnistas ka Jiabao, et olukord pole kiita.

Kui Ühendriikide endine president Bill Clinton (foto: weforum.org) küsis endalt retooriliselt, millal hakkab USA majandus taas elavnema ja kasvama, vastas ta naljatlevalt: 7. novembril 2009 kell 15.15. Tegelikult ei tea vastust keegi. Clintoni meelest läheb USAl hästi, kui uus tõusufaas algab 15 kuu pärast. Seega 2010. aasta keskel. Seda muide näitab ka CNNi poolt Davosis läbiviidud küsitlus.

Clintoni meelest võiks elavnemine toimuda tuleval aastal, kui tänased otsused aitavad tegelikult majanduses taastada usalduse ning üldise "tehingulikviidsuse". Clintoni meelest peab kõige selle juures ka parajalt õnne olema.

Eestile tähendab see esiteks seda, et loota majanduskasvu kiirele taastumisele on suur ja ohtlik illusioon. Kui maailmamajanduse jätkuva mootorina toimiv USA suudaks tuleval aastal kriisist väljuda, siis see tähendaks meile majanduse elavnemist tegelikult alles 2011. aastal, mitte varem. Euroopa Komisjoni ennustus (Eestile kasvu 1,2 protsenti 2010. aastal) tundub siin veidi roosilisena.

Küll aga on meilgi vaid üks valik. Julge ja kiire otsustamine on tänases seisus ainus võimalik käitumismudel. Populism on üliohtlik ajaraiskamine, kuna kaotajaks on kõik. Seepärast peaks juba eelolevatel päevadel valitsus kärpeplaani kokku seadma ning peaminister sellega ka välja tulema. Aega on vaid loetud päevad.

Davosi foorum on kui paras termomeeter maailmas toimuvast. See, et olukord on pinev, näitas kasvõi Türgi peaministri ootamatu lahkumine debatilt Iisraeli presidendiga. Venemaa peaminister Vladimir Putin ei jätnud aga mainimata, et majanduskriis võib tõsiselt mõjutada ka julgeolekukeskkonda.

Kellel huvi vahetult (nii otsepildis kui lindistatud klippide kaudu) jälgida Davosis toimuvat, siis lingi leiate siit.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave