Eesti majandus ei vaja võitlevat populismi
Vähim, mida Eesti majandus täna vajab, on poliitikute võitlev populism. Kui lastakse veel mõned nädalad liugu tühipaljaste poliitiliste loosungite pajatamisega (nagu kahjuks kuulsime jälle ka tänasest ETV uudistesaatest), siis võib meid sügisel oodata palju tõsisem kriis.
Võib-olla enam kui kunagi varem vajame Toompeal täna debatirikast, kuid siiski konsensusele pürgivat nägemust Eesti riigi ja rahva tulevikust. Ja seda eeskätt majanduse toimeefektiivsust silmas pidades. Seejuures võiksid lahendused, kaasa arvatud idee eurole kiirest üleminekust, leida toetust koalitsiooni piiridest kaugemalt.
Tänaõhtune Foorum oli kindlasti vajalik osa käimasolevast laiemast arutelust. Ideede ja võimalike rakendusotsuste leidmiseks ei tohiks seada mingeid piire. Hea, et majandusminister Parts on juba jutust kaugemale jõudnud. Ettevõtete ekspordi- ning laenutoetused on kindlasti hädavajalik samm majandust tasalülitavate nõiaringide tekkimise vältimiseks.
Valitsuse suutlikkuse tegelikuks mõõdupuuks olukorda mõjutada saab olema riigieelarve võimalikult kiire ning otsustav kärpimine. Kui me peaksime siin ajaga viivitama, võib Eesti sattuda juba kevadel oma potentsiaalselt suure eelarvedefitsiidiga Euroopa Komisjoni menetluse alla. See aga tõmbaks kindlasti kriipsu peale meie lootustele saada euroala liikmeks 2011. aastal.
Võib-olla enam kui kunagi varem vajame Toompeal täna debatirikast, kuid siiski konsensusele pürgivat nägemust Eesti riigi ja rahva tulevikust. Ja seda eeskätt majanduse toimeefektiivsust silmas pidades. Seejuures võiksid lahendused, kaasa arvatud idee eurole kiirest üleminekust, leida toetust koalitsiooni piiridest kaugemalt.
Tänaõhtune Foorum oli kindlasti vajalik osa käimasolevast laiemast arutelust. Ideede ja võimalike rakendusotsuste leidmiseks ei tohiks seada mingeid piire. Hea, et majandusminister Parts on juba jutust kaugemale jõudnud. Ettevõtete ekspordi- ning laenutoetused on kindlasti hädavajalik samm majandust tasalülitavate nõiaringide tekkimise vältimiseks.
Valitsuse suutlikkuse tegelikuks mõõdupuuks olukorda mõjutada saab olema riigieelarve võimalikult kiire ning otsustav kärpimine. Kui me peaksime siin ajaga viivitama, võib Eesti sattuda juba kevadel oma potentsiaalselt suure eelarvedefitsiidiga Euroopa Komisjoni menetluse alla. See aga tõmbaks kindlasti kriipsu peale meie lootustele saada euroala liikmeks 2011. aastal.
Kommentaarid
Võid ehk meenutada, millal viimati mõne küsimuse üle tõsine arutelu käis.
Aga eurost.
Ei näe sellel valitsusel küll teovõimet, mis meile euroõnne tooks. Ansip on näidanud end erakordselt ebaadekvaatse valitsusjuhina - isegi probleemide tunnistamine võttis jube palju väärtuslikku aega. Seejärel jäädi ootama - ehk möödub kriis iseenesest. Ei möödunud.
Võibolla peaks mingi jürimõisa või muu karmi manageri sinna etteotsa panema - nad võivad ju mõne koha pealt tuhmivõitu olla aga kindlasti suudavad nad masinavärgi tööle panna. Maripuudega see kindlasti ei õnnestu:D
Tõnu