Bushi ajastu - Eestile hea aeg

Veel mõned tunnid ning George W. Bushi ajastu USA presidendina on minevik. See oli kindlasti üks vastuolulisemaid perioode Ühendriikide lähiajaloos. Bushile on ette heidetud riigi maine allaviimist, mille peamiste põhjustena on nimetatud unilateraalsust ning Iraagi ründamist.

Kindlasti polnud Bushi valitsemine vigadeta, kuid eks ajalugu annab möödunud kaheksale aastale parema hinnangu. Bushi tegevust analüüsides ei tohiks kindlasti unustada samaaegselt toimunud protsesse Venemaal, Hiinas, Euroopa Liidus ning Lähis-Idas. Loomulikult Bushi enda isiklik kuvand on osa tema presidendipärandist.

Kui nüüd korraks mõelda väga kitsalt - vaid Eesti huvidest lähtuvalt, siis võib Bushi ajastut nii kahepoolsetes suhetes kui ka rahvusvahelises kontekstis pidada väga tulemuslikuks.

Pikema mõtlemiseta on võimalik välja tuua vähemalt neli olulist sündmust, mis kõik on väga tähenduslikud Eesti julgeolekule ning rahvusvahelisele positsioonile. Esiteks sai Eestist Bushi presidendiks oleku ajal NATO liikmesriik, mille tähendust meie julgeolekule on väga raske üle hinnata.

Teiseks saavutas Eesti Bushi administratsiooni ajal viisavabaduse USAga, mis on tänaseks edukalt toiminud juba kaks kuud. Kolmandaks on Bush esimene USA president, kes oma ametisoleku ajal on külastanud Eestit.

Ja neljandaks tahaks meenutada Bushi ajaloolist kõnet Riias, mille ta pidas 2005. aasta mais. Selles puudutas ta mitmeid teemasid USA -Balti koostööst, rääkides nii Jalta tragöödiast ja Roosevelti vigadest kui ka vajadusest võita tulevik enda poole.

Seda kõike silmas pidades tuleks Bushi ajastut analüüsides olla vähem emotsionaalne ning rohkem tegelikele protsessidele keskenduv. Loodetavasti tuleb Barack Obama ajastu Eesti-USA suhetes sama edukas.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave