Kas USA sihik pöördub Euroopalt Hiinale?

Veel mõned aastad tagasi rääkis Zbigniew Brzezinski Ameerika Ühendriikide vääramatust liidrirollist maailmas. Tänases Financial Timesis toob ta oma gepoliitilisele malelauale uue jõulise figuuri. Suure Zbigi arvates peaks Washington tegema koostööd Hiinaga, et vääramatut esiletõusjat kaasata maailma vedamisse.

Teisiti öeldes näeb ka Brzezinski, et Hiina tõusu ei suuda USA ei peatada ega ka temaga eriti Vaikse ookeani Aasia osas või näiteks Aafrikas rinda pista. Pigem eelistab Brzezinski lõimimist. Pole välistatud, et vähemalt retoorikas majandusedule ning "harmoonilisele maailmale" orienteeritud Hiina juhtkond võib taolise hoiakuga isegi päri olla.

Mis võiksid olla sellise arengu võimalikud järelmid? Kui Zbigi mõte mitteformaalsest G2-st (Hiina ja USA) peaks Barack Obama ajal teoks saama, siis tähendab see kindlasti USA tähelepanu järkjärgulist ülekandumist koosmeele otsingutele Hiinaga.

Euroopa Liit ja Jaapan jääksid paralleelseteks partneriteks, kuid Washingtoni aktiivsus maailmaküsimuste arutamisel ja lahenduste otsimisel kandub tänasest palju rohkem Hiinasse. Muuseas, huvitav on küsimus, kuhu teeb Obama peale kohustuslikku Kanadat ja Mehhikot oma esimese (kaug)välisvisiidi? Kas see pole mitte Hiina või siiski veel Euroopa?

Õigupoolest pole midagi imestada, miks USA tähelepanu kese võib piltlikult öeldes nihkuda Atlandilt Vaiksele ookeanile. Hiina esiletõus, India kasv ning Jaapani kestev tugevus on muutnud regiooni maailma üheks dünaamilisemalt arenevaks piirkonnaks. Seevastu Euroopa on kinni oma sisereformides, kehva väljavaatega demograafias ning väheambistoonikas konkurentsivõimekuses.

USA ja Hiina võimalik tihedam koostöö muudab maailmapoliitika senisest rohkem reaalpoliitilisemaks ning jätab väärtuspõhisuse tahaplaanile. See muidugi pole kaugeltki kõige innukam uudis demokraatlikele väikeriikidele, mis sunnib meid tõsisemalt analüüsima oma välis- ja julgeolekupoliitilist päevakava. Eestile on muidugi esmaoluline Euroopa Liidu ja ka NATO võimekuste suurendamine, mis tagavad eeldused meile turvalise väliskeskkonna pikemaajalisemaks kindlustamiseks.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
no esimene välisvisiit peale can ja mex tuleb ikka suurbritanniasse arvan mina, sealt edasi pariis ja berliin ja peking.

sandy casar
14 jaanuar, 2009 18:57
Anonüümne ütles …
Mis see KEDFBWZH on.
Mati
15 jaanuar, 2009 14:03
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave