New York - pidu, mure ja lootus
Midagi pole öelda – uusaasta vastuvõtmine New Yorgis on üks eriline sündmus. Eriti veel, kui satub olema hea seltskond ning lõbus olemine. Täpselt sellisena kukkus välja minu seekordne aastavahetus Manhattani ühes jazziklubis.
Samal ajal kui ümmarguselt miljon inimest kogunes kärekülmas pakases Times Squarile koos Hillary Clintoni ja Elton Johniga „palli langetama“, ei käinud mitte vähem aktiivne elu Big Apple’i lugematutes klubides ning restoranides.
Ma pole küll kuigi sügavate teadmistega kirevast jazzimaailmast, kuid klubiseltskonda Zincis uude aastasse mängitanud pianist Eric Lewise kvartett ELEW oli midagi erakordset. Nii nagu sellele ööle kohane. Varase hommikuni jätkus neil energiat panna sind tundma seda, mida pole kunagi varem ei näinud ega kuulnud. Aga sõnadega on seda raske kirjeldada.
Ometi polnud seekordne aastavahetus kõige elavam, mida Manhattanil nähtud. Lahkunud aasta majanduslangus, millist vähemalt New Yorgi aktsiaturgudel pole nähtud 1930ndatest aastatest alates sundis paljusid seekordset aastavahetust vaiksemalt võtma ning piletikulutusi vältima. Pole midagi öelda, pühadeaegne tarbimisralli on siinpool ookeani olnud sellel aastavahetusel oluliselt madalam ning lähema kuue kuuga ennustatakse enam kui 70 000 kaupluse sulgemist.
Paljud seltskonnajutud keerlevad täna siingi töö ja raha ümber. Kas ja kui kaua on tööd ning mis saab laenudest. Raha loetakse rohkem kui aasta tagasi. Seepärast pole New Yorgi mured kuigivõrd erinevad Tallinna või Tartu või Valga muredest.
Kuid lootust jagub vaatamata murejuttudele. Enam kui pooled küsitletud investoritest on veendunud, et sellel aastal kasvab Wall Street enam kui 10 protsendi võrra. Juba üksi 20. novembri madalseisust on turud tõusnud siin viiendiku võrra.
Ka usutakse, et 20. jaanuaril Kapitooliumi künkal ametivande andev Barack Obama toob majanduse elavdamisse ligemale triljoni dollari jagu paremini investeeritud raha. Igatahes pole kahtlust - alanud aasta tuleb kirjum kui me oskame seda ette arvata.
Samal ajal kui ümmarguselt miljon inimest kogunes kärekülmas pakases Times Squarile koos Hillary Clintoni ja Elton Johniga „palli langetama“, ei käinud mitte vähem aktiivne elu Big Apple’i lugematutes klubides ning restoranides.
Ma pole küll kuigi sügavate teadmistega kirevast jazzimaailmast, kuid klubiseltskonda Zincis uude aastasse mängitanud pianist Eric Lewise kvartett ELEW oli midagi erakordset. Nii nagu sellele ööle kohane. Varase hommikuni jätkus neil energiat panna sind tundma seda, mida pole kunagi varem ei näinud ega kuulnud. Aga sõnadega on seda raske kirjeldada.
Ometi polnud seekordne aastavahetus kõige elavam, mida Manhattanil nähtud. Lahkunud aasta majanduslangus, millist vähemalt New Yorgi aktsiaturgudel pole nähtud 1930ndatest aastatest alates sundis paljusid seekordset aastavahetust vaiksemalt võtma ning piletikulutusi vältima. Pole midagi öelda, pühadeaegne tarbimisralli on siinpool ookeani olnud sellel aastavahetusel oluliselt madalam ning lähema kuue kuuga ennustatakse enam kui 70 000 kaupluse sulgemist.
Paljud seltskonnajutud keerlevad täna siingi töö ja raha ümber. Kas ja kui kaua on tööd ning mis saab laenudest. Raha loetakse rohkem kui aasta tagasi. Seepärast pole New Yorgi mured kuigivõrd erinevad Tallinna või Tartu või Valga muredest.
Kuid lootust jagub vaatamata murejuttudele. Enam kui pooled küsitletud investoritest on veendunud, et sellel aastal kasvab Wall Street enam kui 10 protsendi võrra. Juba üksi 20. novembri madalseisust on turud tõusnud siin viiendiku võrra.
Ka usutakse, et 20. jaanuaril Kapitooliumi künkal ametivande andev Barack Obama toob majanduse elavdamisse ligemale triljoni dollari jagu paremini investeeritud raha. Igatahes pole kahtlust - alanud aasta tuleb kirjum kui me oskame seda ette arvata.
Kommentaarid
http://www.dozor.ee/?p=newsView&iNews=2468