Lisandus Vene-Gruusia sõja mõistmiseks

Eelmisel nädalal vaagis Riigikogu väliskomisjon järeldusi Vene-Gruusia sõja mõjudest. Arutelu aluseks oli Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse koostatud analüüs. Komisjon otsustas jätkata arutelu pärast eelseisvat visiiti Gruusiasse, mis peaks teoks saama veebruari alguses.

Lisanduseks väliskomisjoni tellitud analüüsile, mis on varsti kättesaadav ka laiemalt, tahaksin osutada Andrei Illarionovi põhjalikule ettekandele, mille ta pidas 9. detsembril Hudsoni instituudis.

Olulisimad järeldused, mida Illarionov oma ettekandes tegi, puudutavad sõja ettevalmistusperioodi ning selle peamisi eesmärke. Tema meelest algas invasiooni pikaajaline planeerimine Moskvas juba 2001. aastal, mida tähistas Vene passide massilise jagamise algus Lõuna-Osseetias ning millal regiooni juhiks toodi usaldusisikuna Eduard Kokoitõ.

Invasiooni eesmärgiks oli Illarionovi meelest aga Gruusia poliitilise ja majandusliku režiimi muutmine ning riigi tükeldamine 7ks kuni 9ks pisiregiooniks.

Samuti rõhutab Illarionov, et nimetada juhtunut vaid "Augustisõjaks" piiraks oluliselt "suurest pildist" arusaamist. Tema hinnangul algas sõjaline venitusrünnak kohe pärast NATO tippkohtumist eelmise aasta aprillis. Täpsemini 20. aprillil, mil Vene õhujõudude hävitaja lasi alla Gruusia mehitamata luurelennuki.

Illarionovi vaadetega võib nõustuda või nende üle vaielda, kuid tema analüüs on igal juhul väga huvitav lisandus selle väga suuri mõjujuuri ajava konflikti mõistmiseks.

Kommentaarid

eva ütles …
Ja ülaltoodud arvestades ning teades, et halli passi jagatakse ka siinmail hästi lahkelt ja vist päris pikalt juba -- millal järgmiseks etapiks läheb? Kus veel jagatakse (kas Ukrainas ka); kui ammu?
Marko Mihkelson ütles …
Kohad, kus naaberriigi passe on vabamalt jagatud - Transdnistria, Krimm, Ida-Ukraina, Põhja-Aserbaidžaan. Võimalik, et siia võiks lisada ka näiteks Narva.
Anonüümne ütles …
Eelviimases lõigus mainitu on oluline ka teiste konfliktide analüüsimisel.
Liiga tihti on nn. "rahvusvahelise kogukonna" arvamus mingi pikaajalise konflikti kohta kujunenud (kujundatud) mingite ajaliselt piiratud sündmuste alusel. Tavaliselt alustatakse hetkest, mil konflikt "kuumaks" muutub ja nii rahvusvahelise meedia tähelepanu alla satub.
Ka osapooled on huvitatud, et sündmuste alguse määramine oleks nende seisukohtadele toetuseks.
Gruusia sõda on heaks näiteks - enamasti loetakse konflikti alguseks Gruusia sissetungi Osseetiasse, jättes kõrvale kõik eelnenu.
Sama kehtib Iisraeli - Palestiina suhete kohta. Traditsiooniliselt on Iisraeli seisukoht saanud valdavaks ka rahvusvahelises meedias.

Tõnu
Anonüümne ütles …
http://www.youtube.com/watch?v=RIafdqQMOUE


ex tiblad leivad ikka vabanduse.
Anonüümne ütles …
Illarionov annab oma tekstis vastuse MFAQ-le (the most frequently asked question): "miks Šaakasvili ikkagi ründas Tšinkvalit?". See poleks MFAQ, kui sellele oleks kerge vastata. Ka Illarionovi vastus pole ammendav. Ehk oleks piisanud grusiinidega asustatud külade kaitsmisest ja vaatamisest, et mis edasi saab? Madinaks oleks ilmselt siiski läinud ikkagi, aga ehk väiksemate kahjudega Gruusia mainele.
Marko Mihkelson ütles …
Äsja grusiinide poole üle tulnud Vene seersant kinnitab, et toodi Tshinvalisse juba juulis:

http://rustavi2.com/news/news_text.php?id_news=29927&pg=1&im=main&ct=0&wth=

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?