Gaasikriisi kolm õppetundi Euroopale

Venemaa "gaasirünnakust" Ukraina vastu on juba mitmendat päeva saanud tõsine gaasikriis Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes. See on ühtlasi ka värskelt Euroopat juhtima asunud Tšehhi valitsuse proovikivi.

Kuigi kriis pole veel kaugeltki möödas, tahaksin rõhutada KOLME olulisemat järeldust.

1. Esimene ja minu arvates peamine järeldus kujunenud olukorrast räägib Euroopa Liidu ühtse energiaturu kiirema loomise hädavajalikkusest. Puudutagu see siis siseturu mehhanisme, riikidevahelisi ühendusi, energiaefektiivsuse kasvatamist ning suhtlust kolmandate osapoolte - energiatarnijatega.

Detsembri ülemkogul vastuvõetud järeldused on hea alus sellel teel, kuid erinevalt keskendumisest kliimaküsimustele tuleks suuremat rõhku panna just efektiivselt toimiva ühisturu rajamisele. Sellest sõltub Euroopa Liidu rahvusvaheline konkurentsivõime kui ka julgeolek.

2. Suhetes kolmandate riikidega peab Euroopa Liit arvestama, et energiatarned muutuvad lähiaegadel veelgi poliitilisemaks (kahjuks on Gazpromi tegevus selle kinnituseks). Seetõttu on väga oluline välis- ja julgeolekupoliitilitika jõupingutuste suunamine võimalike ohtude hajutamisele ning kindlamate energiapartnerite leidmisele.

Seejuures peaks Euroopa Liit hoidma esiplaanil Energiahartas sätestatud põhimõtteid ning tegema kõik selleks, et hartaga liitunud riigid (nagu Venemaa) võtaks ka tegelikult täita oma kohustusi.

3. Energiaallikate ja energiatarnete mitmekesisuse loomisel tuleks kasutada kõiki võimalusi, et vähendada Euroopa Liidu energiasõltuvust. Puudutagu see siis tuumaenergeetika laialdasemat kasutamist, vedeldatud gaasi terminalide ning uute torujuhtmete (Nabucco) rajamist. Seejuures on ilmne, et Nord Stream pole antud kontekstis lahendus, vaid viib just ühepoolse energiasõltuvuse suurenemisele.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Hr Mihkelson,
Gazpromi kasum mooodustavat Vene riigieelarve tuludest neljandiku, samuti ei ole Gazpromil ju väljaspool Euroopat (kui Türgi välja arvata)eriliselt rohkem olulisi partnereid, kellele gaasi müüa, sest torujuhe, mis eksporti Hiinasse suurendaks, peaks ju veel pooleli olema ja võimalik on, et Hiina hakkab gaasi lisaks veel ka Kesk-Aasia riikidest ostma. Kuidas on siis võimalik, et Euroopa liit kipub Venemaa pilli järgi tantsima, kui tegelikult on ilmselge, et kasu on vastastikune. Ei oleks ju ka Venemaa huvides tarneid pikemaks ajaks katkestada. Kas siis ei saa ka Euroopa liit jõulisemalt oma huvide eest seista (näidata enam toetust Nabucco ja White Streami projektile jne), arvestades, et Venemaale on gaasi müügist saadavad tulud üliolulised(eriti veel praeguses eelarvesituatsioonis)?
10 jaanuar, 2009 11:18
KT ütles …
hää Marko, millal võiks olla see hetk, kui saame rääkida EL ühtsest energiapoliitikast kui vastuvõetud ja toimivast dokumendist? 2010? 2015? 2020?
11 jaanuar, 2009 17:41
Anonüümne ütles …
Tuleks mõelda rohkem alternatiivsete energiaallikate peale, kui tuumaenergia ja gaas.
Kohalik tootmine ja intelligentne elektrivõrk (Smart Grid) on üks tuleviku energiajulgoleku aluseid.
11 jaanuar, 2009 20:04
Unknown ütles …
Tere

Ma ei pea ennast küll eriti pädevaks poliitika asjades,kuid mul tekkis selline küsimus,et kui räägitakse Nabucco projektist,siis miks ei võeta seda projekti kindlalt käsile ja ei hakata rajama,selge on ju see,et mida kauem viivitada,seda raskemaks meil kõigil läheb sest muidu jäämegi sõltuma ju Vene gaasist,pärast on juba hilja kui Nord Stream juba valmis on ja aega tagasi kerida ju ei saa,vaja oleks just praegu ja ruttu selgelt mõelda ja otsustada,Euroopa paistab tõesti praegu välja väga väga nõrgana,ohjad on hetkel Venemaa käes ja Venemaa dikteerib kõike millega Euroopa lihtsalt nõus on või peab nõustuma.Ütleme siis nii,et Venemaa testib Euroopa tugevust ja ühtmeelsust.See on muidugi minu isiklik arvamus ja ma olen nõus sellega,et ma võin ka asjadest natuke valesti aru saada.
12 jaanuar, 2009 11:27
Unknown ütles …
...lisan veel,et praegu tuleks mõelda ruttu enne veel kui Läänemerre gaasijuhet rajatud pole,sest ega pärast on see tõesti vaata et tõesti sõjaline projekt ja hea alus ükskõik siis millisteks provokatsioonideks meie riigi vastu või mõne muu riigi(aga põhiliselt ikka Eesti vastu)
12 jaanuar, 2009 11:31
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave