Etendus Samaara sanatooriumis

Eile õhtul alanud ja täna ametliku osaga jätkunud ning lõppenud Venemaa ja Euroopa Liidu järjekordne tippkohtumine leidis aset Samaara lähedases sanatooriumis. Kui inglastele tähendab viimane sõna rohkem hullumaja, siis meile taastusravi. Venelastele aga ehk isegi rohkem parajat paika puhkuseks.

Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on jõudnud sellisesse seisu, et paras sanatoorne kuur kuluks ära küll. Ükskõik, kuidas siis võtta ja tõlgendada. Külma sõja järgsel ajal pole Moskva ja Brüsseli vahel olnud sedavõrd palju pingeid ja lahendamata teemasid kui nüüd.

Kui mõni aasta tagasi oli Euroopa Liidu ja Venemaa suhete lahendamata asjade kaustas 24 lehekülje jagu teemasid, siis tänaseks on see maht kasvanud juba 36 leheküljele. Vaatamata ilusatele sõnadele, Samaara kohtumine ei vähendanud, vaid pigem kasvatas seda loetelu.

Selleks on otsati päris palju põhjust. Teravust ja vastandumist toidavad teemad nagu Kosovo staatuse küsimus, Iraani tuumaproblemaatika, Venemaa hiljutine otsus külmutada osalemine Euroopa tavarelvastusleppes, Ameerika Ühendriikide kava laiendada oma raketikilpi Ida-Euroopasse ja muidugi last but not least - hiljutised sündmused Eesti-Vene suhetes.

Nii nau arvata võiski, rõhus Venemaa kohtumisel Eesti „soovile” Teise maailmasõja ajalugu ümber kirjutada, aga samuti ka politseivägivallale ning Vene kodaniku hukkumisele „pronkssõduri kaitsmisel”. Euroopa Liit tuletas aga meelde Moskvale Viini konventsiooni rikkumist, küberrünnakuid ning varjatud majandussanktsioone Eesti vastu. Barroso kordas veelkord üle ka ELi solidaarsuse.

Nüüd teame, et Poola poolt poole aasta eest pandud veto ei taandunud ka Samaaras. Kõnelused uue partnerlus- ja koostööleppe üle ei alga. Ja siin pole mitte niivõrd süüdi Poola kindel jonn, vaid Venemaa positsioon. Moskval pole kuhugi kiiret. Soov pääseda Euroopa Liidu otsustajate külje alla läbi uue leppe luhtus ning seepärast on Moskvale üpris ükskõik, kas uus lepe tuleb peatselt või mitte.

Putini nõunikul Sergei Jastržembskil on tõepoolest õigus, kui ta väidab, et uue leppe puudumisel mingit õiguslikku tühimikku ei jää. Vana lepe lihtsalt uueneb aasta võrra senikaua, kuni uus dokument on heaks kiidetud.

Kogu see jant partnerlusleppe kõneluste ümber ning Moskva ilmselge ülereaeering Eesti suunal viitavad veelkord tõsiasjale, et strateegiline partnerlus kahe jõu vahel saab olla siiski jätkuv ja püsiv ainult siis, kui pooltel on ääreti kattuvate globaalhuvide kõrval mingigi väärtusruumide ühisosa.

Täna on see ühisosa aga silmnähtavalt sulamas. Usalduskrediiti on kõvasti välja võetud, kuid selle tagasimaksmisega ei kiirustata. Lähenev valimisperiood Venemaal üksnes vähendab kompromissivõimalusi, mistõttu pealtnäha apoliitilised küsimused nagu Siberi ülelendude probleemistik pole jõudnud lahenduseni.

Kõrvalpõikena on kõnekas, et täna peeti Moskva Šeremetjevo lennujaamas ajutiselt kinni 27 inimest, nende hulas opositsioonijõudude liider Garri Kasparov, Eduard Limonov, The Wall Street Journali ajakirjanik Allan Cullison, The Daily Telegraphi ajakirjanik Adrian Blumfeld ja teised. Ikka selleks, et takistada nende osalemist Samaara kohtumise taustaüritustel.

Võib olla peaks Samaara kohtumise järel Euroopa Liit tõsiselt kaaluma tippkohtumiste arvu vähendamist Venemaaga. Praegu saavad Brüssel ja Moskva ametlikult kaks korda aastas kokku – korra roteeruva eesistumise jooksul. Samal ajal on aga Euroopa tegelikult lähima liitlase, Ameerika Ühendriikidega kõigest üks kohtumine aastas.

Sanatooriumis võib ju ka vabatahtlikult käia...