Teel Siberisse, vabatahtlikult

Seda sõna otseses mõttes. Kirjutan neid ridu veel Tallinna lennujaamas, kuid läbi Praha ja Moskva peaks minu tänane reis lõppema Permis. Venemaa parlamendi väliskomisjon on sinna homseks kokku kutsunud ümarlaua, kus Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide, Euroopa Parlamendi ja Vene Riigiduuma esindajad peaksid arutlema Venemaa ja Euroopa Liidu uue partnerlus- ja koostööleppe üle.

Päris huvitav on näha, mida siis Venemaa esindajad (kohal peaks olema ka presidendi nõunik Euroopa küsimustes Sergei Jastrzhembski) arvavad dokumendist, mille üle pole ju ametlikult veel kõnelusi alustatudki.

Samas on päris hea võimalus kontrollida Eesti ja Venemaa suhete temperatuuri. Nii Permis kui teisipäeval tagasiteel Moskvas peaks mul olema terve rida kohtumisi, et mõista, mida siis ikkagi Venemaal asjade edasisest käekäigust arvatakse. Loodan nendest kohtumistest kiirelt ka siin ülevaate anda.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Jõudu.

Venelastele selget mõistust. :-)
27 mai, 2007 23:01
Anonüümne ütles …
jah, kes läheb vabatahtlikult Siberisse,
kellel on 1941. a küüditamise leinapäeval heast valitsemisest magistritöö kaitsmine..

jääme uudiste ootele:
edu ühes vägagi kuulsas Venemaa linnas ümarlauakohtumistel!
28 mai, 2007 09:46
Marko Mihkelson ütles …
Praegu siin Permis teisipaeva hommik pool kuus. Teel tagasi Moskvasse. Votan siis pisut pikemalt juhtunu lahti kirjutada. Leelo ja Kristjan, tanud toetuse eest!
29 mai, 2007 02:30
Anonüümne ütles …
Loomulikult,võttame seda eesti elu ikka naljaga pooleks.venelastega suheldes on vaja kavalust käija piiri peal sõnadega ustav naaber ja iseseisev sirge seljaline väikeriik.toon näite hulgilaost kus töötasin kontrollina enne kauba välja saatmist ja komplekteerijatest pooled olid venekeelt kõnelevad kodanikud .kui saatelehel oli kirjas ,et ta peab alusele panema sinise assortii kommi karmi ja toob mulle punase kuid ikkagi assortii.Tuleb vaid näidata ,et oleme riik kuid mis värvidega suure naabri jaoks me ennast temale catwalki tehes näitame on oma teha ikkagi.
29 mai, 2007 08:43
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave