Tomatid ja kivid Viini konventsioonile
Viimaste päevade sündmused Eesti Moskva saatkonna ümber ning meie diplomaatide jõhker tagakiusamine ei räägi millestki muust kui Venemaa ametlike võimude kehtestatud moratooriumist Viini diplomaatilisele konventsioonile.
Ka eile öösel jätkus provokatiivne käitumine, kui konsulaarhoonet pilluti kividega. Rääkisin just suursaadikuga ning tema kinnitusel on kolm akent kahju saanud. Saatkonna ümber on jätkuvalt mitmekümnepealine lärmav ja agressiivne noortejõuk, olgugi, et öö möödus rahulikumalt kui varem.
Venemaa võimude tegevusetust konventsiooni täitmisel kritiseerisid eile nii Euroopa Liit kui Ameerika Ühendriigid. Selle peale teatas Vene välisministeerium, et kõiges olevat süüdi Eesti ise. Kas ei tule siin vägisi meelde kaamlijutt:)
Eks Venemaa katsub sellega neid piire, kuhu ta võib suhetes Euroopa Liidu ja NATOga minna. Äkki ongi sigatsemine lubatud ja nii võiks alati soovimatuid riike karistada? Briti suursaadik Moskvas juba sai NASHI tagakiusamist tunda. Rootsi suursaadik aga sai vahetu kogemuse eile.
Kui praegu Euroopa Liit ja USA rahulduksid vadi Moskva täitmata lubadustega, siis võib kindel olla, et sündmused hakkavad kroonilise sagedusega korduma. Ja mitte ainult meie saatkonna juures. Eesti peab siin hoidma koos partneritega kindlat joont, osutades täit tuge kõigile meie Moskvas töötavatele diplomaatidele ja mitte alluma välisele survele!
Kunagi eelmisel aastal kirjutasin siin blogis sellest, kuidas meie Moskva saatkonna juures toimuvad aktsioonid on mahitatud Kremli loodud ja kontrollitud Ühtse Venemaa poolt. Viitasin ka siis, et lipupõletamised ja muud vaenulikud aktid asetavad väga kummatisse olukorda meil tegutseva Keskerakonna, kellel koostöölepe Ühtse Venemaaga. Arvasin, et Keskerakond võiks nende Eesti vaenulike sigaduste peale kuidagi reageerida. Sellele järgnes vaid avalik sõim.
Tänaseks hakkab ilmnema, et Keskerakonna koostöölepe Ühtse Venemaaga täidab vaid üht eesmärki: selleks on Venemaa huvide esindamine Eestis. Sest kui lepe oleks kahesuunaline, oleks Keskerakonnal kasvõi näiliseltki võimalus seista ka Eesti huvide eest Venemaal. Seda pole toimunud. Ka katsetki pole tehtud.
Võib olla on siiski lootustandev Ain Seppiku äsjane arvamine, et koostöölepe ei täida oma eesmärke ning pole välistatud sellest loobumine. Tehke seda!
Ka eile öösel jätkus provokatiivne käitumine, kui konsulaarhoonet pilluti kividega. Rääkisin just suursaadikuga ning tema kinnitusel on kolm akent kahju saanud. Saatkonna ümber on jätkuvalt mitmekümnepealine lärmav ja agressiivne noortejõuk, olgugi, et öö möödus rahulikumalt kui varem.
Venemaa võimude tegevusetust konventsiooni täitmisel kritiseerisid eile nii Euroopa Liit kui Ameerika Ühendriigid. Selle peale teatas Vene välisministeerium, et kõiges olevat süüdi Eesti ise. Kas ei tule siin vägisi meelde kaamlijutt:)
Eks Venemaa katsub sellega neid piire, kuhu ta võib suhetes Euroopa Liidu ja NATOga minna. Äkki ongi sigatsemine lubatud ja nii võiks alati soovimatuid riike karistada? Briti suursaadik Moskvas juba sai NASHI tagakiusamist tunda. Rootsi suursaadik aga sai vahetu kogemuse eile.
Kui praegu Euroopa Liit ja USA rahulduksid vadi Moskva täitmata lubadustega, siis võib kindel olla, et sündmused hakkavad kroonilise sagedusega korduma. Ja mitte ainult meie saatkonna juures. Eesti peab siin hoidma koos partneritega kindlat joont, osutades täit tuge kõigile meie Moskvas töötavatele diplomaatidele ja mitte alluma välisele survele!
Kunagi eelmisel aastal kirjutasin siin blogis sellest, kuidas meie Moskva saatkonna juures toimuvad aktsioonid on mahitatud Kremli loodud ja kontrollitud Ühtse Venemaa poolt. Viitasin ka siis, et lipupõletamised ja muud vaenulikud aktid asetavad väga kummatisse olukorda meil tegutseva Keskerakonna, kellel koostöölepe Ühtse Venemaaga. Arvasin, et Keskerakond võiks nende Eesti vaenulike sigaduste peale kuidagi reageerida. Sellele järgnes vaid avalik sõim.
Tänaseks hakkab ilmnema, et Keskerakonna koostöölepe Ühtse Venemaaga täidab vaid üht eesmärki: selleks on Venemaa huvide esindamine Eestis. Sest kui lepe oleks kahesuunaline, oleks Keskerakonnal kasvõi näiliseltki võimalus seista ka Eesti huvide eest Venemaal. Seda pole toimunud. Ka katsetki pole tehtud.
Võib olla on siiski lootustandev Ain Seppiku äsjane arvamine, et koostöölepe ei täida oma eesmärke ning pole välistatud sellest loobumine. Tehke seda!
Kommentaarid
Aga see Eesti saatkonna ründamine tundub nüüd juba olevat kui vaid osa sellest ülevenemaalisest puhastusoperatsioonist kõikide mittevenelaste väljaajamiseks. On ju juba näha, et mitte ainult Eesti saadik ei jää neile ette, vaid ka teised.
Kaval-Ants ja Vanapagan, tõesõna. Ei saa õieti kaevata ka. Kes tegi? -Meie! - No kui teie, mis sa lõugad. - Ei, TEIE "Meie!" - Mis meie teie?...-jne.
suur jõud, kui ta on kollektiivne. Savisaare materdamise asemel näidake siis, et te inimeste heaks midagi teete. Esiteks
tsiviilelanike kaitsmisest valitsus osa ei võtnud, kuigi nüüd pasundab, et teadis vene ohust. Teiseks tuleb dialoogi osata pidada ka märatsejaga, sest kui ma valitsusest eeskuju hakkaksin võtma, siis ma jätaksin ulakad Jukud omapäi kooli aknaid lõhkuma ja ei sekku või kui, siis varun kuule ja gaasi.Miks ETV-st on kadunud saated venelastest ja venelastega? Kas nemad ei olegi suur osa maksumaksjaist, liiti veel maailma vägevate tekitatud sõdade süütud ohvrid, kes vajavad seda enam tähelepanu ja omaksvõtmist.
Hea blogi on sul, olen seda juba mõnda aega lugenud, aga pole varem kommenteerima kippunud. Jõudu edaspidiseks!
Kuidas saab tagandada linnapead, kelle pädevuses see on? Kas volikogu? Kas Harju maavanem kuidagi ka siin oluline on (ka temale kavatseti vist need Savisaare vastu kogutud allkirjad esitada)? Kuidas jooksevad jõujooned Tallinna volikogus? Kui volikogu on valdavalt Keskerakondlik, kas siis olekski nagu asjaga ühelpool, mingit järgmist instantsi pole?
Kui blogija isiklikult või keegi kaaskommentaatoritest oskaks mõnele ülal esitatud küsimusele vastata, oleksin tänulik.
Lõpetuseks huvitav nüanss tolle Savisaare-vastase allkirjade kogumise kohta - olen viimasel ajal mitmete inimestega rääkides avastanud, et inimesed ei julge sinna oma nime kirja panna. Põhimõtteliselt toetatakse aktsiooni, aga kardetakse et nimi satub kuhugi nimekirja, kus see hiljem kahjuks võib tulla. Häbi tunnistada, aga samal põhjusel pole ka minu nime seal nimekirjas (seni).
mina ei karda iialgi oma allkirja anda, kui ma tean kindlalt, et taoline teguviis on õiglane. sest milline mulje jääb sellisest situatsioonist tulevikus, kui kõigel lastakse lihtsalt juhtuda valimatult ja rahvas ei anna sellele oma hinnangut? Isegi kui nendest allkirjadest midagi ei muutu, on seda ikkagi vaja teha. Neile, kes ei üritagi ise oma elu suunata ei tunne keegi kaasa, kui asjad ükskord täielikult ämbris on.
Ise andsin oma "allkirja" alles siis kui Savisaar oli mul hinge korralikult täis ajanud :) Mind pigem häirib see, et ettevõtmise eestvedajaks on Rahvuslik Liikumine ja sealsed inimesed kohe mitte ei sümpatiseeri. Kohati marurahvusliku mulje jätab ka see organisatsioon...
Tekkis üks küsimus
Mis asi on demarž mille kuulutas EL Venemaa vastu?
Milline kaamlijutt?
Mul on Teile üks küsimus:
kui palju on Teie arvates Venemaa parlamendis/kõrgemates riiklikes instutsioonides inimesi, kellega saab nii-öelda "rääkida". Kui palju on neid, kellel on Eestiga ühine arusaam demokraatiast, sõnavabadusest jne.
Ja usutavasti peaks olema vähemalt mingi hulk neid, kellel on südames siiralt häbi selle jutu pärast, mida nad oma positsiooni tõttu Eesti ja Lääne avalikkusele rääkima peavad.
Ei tundu meile ju normaalne, et mõni Vene parlamendiliige avalikult arvab, et Eestiga tuleks sõda pidada või muud sarnased drastilised avaldused.
Üldse tekitab kogu toimuv mõtte, et kas mitte ei ole see lisaks muule ka Kremlis algava võimuvõitluse ilminguid.Kogu toimuv jama on kompromiteerinud ka Vene enda mainet, ei tahaks uskuda, et seda vabatahtlikult tehakse.
Kiitus Sulle selle mõtte eest.
viimasel ajal paar ilmselt vene juurtega tegijat on suutnud päris normaalset dialoogi arendada. selleks et nende foorumis kaasa rääkida, ei pea nendega kaasa jooksma. ka vaielda on mõnus kui just labidaga vehkima ei hakata.
ja veel, allkirjadest - nende kasutamisest on seal juttu olnud ja ollakse jäigal seisukohal et mingit leket ei tohi lubada ja kasutus võib olla vajalik tõesti põhjendatud erandjuhtumil. ise arvan, et ohtlikuks võib lugeda üldse hääletanute nimede avalikustamist ka siis kui sellest mingil hetkel loobutakse. sest iga kell on võimalik võrgust lihtsalt listi kopida, kasvõi lehekaupa - ilma meiliaadresside ja muu infota on sellest siiski vähe kasu, tõendusmaterjalina ilmselt ebapiisav... seega, hääleta julgesti. Ainus asi mis mulle sellel mahasavisaar aktsioonil vastu hakkab, et puudub võimalus poolt hääletamiseks - ka siis kui poolt vaid üksikud hääled, tuleks võrdsetes tingimustes fikseerida.