Vene nafta hind ninaga vastu maad
Tänase päeva lõpuks langes Vene nafta hind 36 dollari tasemele barrelilt. Nii madalal oli Urals viimati 2004. aastal. Kui vaadata languse dünaamikat, siis veel kolm kuud tagasi oli hinnatase pealt saja dollari. Täpsemini 101 dollarit. Kuu aega tagasi oli sellest järel 55 dollarit. Nüüd aga veel ligi 40 protsenti väiksem hinnatase.Arvestades seda, et Venemaa 2009. aasta eelarves on naftahinna arvestuslikuks tasemeks võetud 70 dollarit, siis tuleb tooraine müügile toetuval naaberriigil tõsiselt oma tulusid läbi vaadata. Samas on tõsise löögi alla sattunud rubla, mille devalveerimisest kuni 20 protsendi ulatuses levisid ka täna jutud.
Kuigi OPECi riigid teatavad eeldatavalt 17. detsembril Alžeerias toodangu vähendamisest, ei pruugi see üldise majanduslanguse ning nõudluse vähenemise tingimustes avaldada olulist mõju nafta hinnale. Pole välistatud, et nafta hind võib langed lähinädalatel isegi alla 30 dollari.
Igatahes on nafta sedavõrd kiire hinnalangus väga suureks riskiteguriks Venema majanduse stabiilsusele. Reservid on küll täna maandumist pehmendamas, kuid kriisi põhi pole veel kauegltki käes. Seepärast on veel väga vara ennustada, millised võiksid olla algava majanduskriisi tegelikud mõjud Venemaale. Ajaloost teame vaid seda, et iga kord on sarnane olukord toonud kaasa põhjalikke poliitilisi muutusi.
Kommentaarid
Hr. Mihkelson,
Kas oleks viidet infoallikale kus võiks teada saada Gruusia-Vene sõja materiaalstetest kaotustsest sõjatehnikas jne?
vene prageuste juhtide ainus tark tegu kogu nende valitsemisaja jooksul on see, et nad oma tulusid ei kulutanud ära. nüüd on millest eksisteerida. samas selliseid rahahulkasid oleks olnud suht raske ka raisata.
Räägitakse, et vene riiklike firmade võlad on üle 500 miljardi dollari. seda on rohkem kui reserve jäänud.
Kas keegi teab millal neid võlgu peab tasuma? kas seda võidakse teha riiklikest reservidest?
venemaa ja teiste maavaradest elavate riikide poliitika ei arvesta oma inimeste huvidega, sest neil pole seda vaja lihtsalt teha. raha ju tuleb niikuinii! alles siis kui maksumaksja muutub oluliseks tulevad ka muutused ühiskonnas.
seega euroopa ja usa võiks kiirendada naftajastu lõppu.
Vene praegustel juhtidel on olnud palju rohkem tarku tegusid, pean siin majanduslikku poolt silmas.
Venemaa riiklike firmade võlad on juba mõnda aega suuremad, kui allesjäänud reservid. Ilmselt siiski nii karmiks asi ei lähe, et nende kiireks väljanõudmiseks läheks.
Naftaajastu lõpu kohta ütleks vaid seda, et praegune nafta hinnalangus on naftaajastu lõpetamisele väga halvasti mõjunud, alternatiivsed energiavahendid ei ole sellise hinnaga konkurentsivõimelised.
1) Gruusia-Vene sõja kaotustest hetkel kiiret linki pole, kuid proovin leida. Tehtud on mitu analüüsi. Näiteks Rootsi FOI.
2) Riigiettevõtete võlad on tõesti suured ning nende tasumisaeg on erinev. Päris palju on lühiajalisi laenusid. Kuid täpsemalt ei oska hetkel öelda. Kindlasti on see koorem näiteks Gazpromile ja teistele, kellel on ette võetud mitmeid suurprojekte.
3) Mul pole mingit kahjurõõmu. Said valesti aru. See on fakti konstanteering. Naftaajastu lõppu muidugi veel niipea ei tule ja eks nafta hindki ei jää nii madalale pikemaks ajaks. Küsimus on selles, kuidas see kriisilohk üht või teist riiki mõjutab.