Eurooplaste hirmud ja lootused

Euroopa Liidu kodanike suurimaks mureks on arusaadavalt olukord majanduses. Kardetakse ka energiajulgeoleku pärast, kuid siiski ollakse üldiselt optimistlikud selles, et 27liikmeline ühendus võib olla abiks raskete aegade üleelamisel.

Euroopa Komisjoni poolt täna avaldatud järjekordse suurküsitluse tulemused millegi põrutavaga ei üllata. Üle kahe kolmandiku kõigist küsitletutest peab olukorda nende kodumajandustes halvaks. Sealhulgas üle poole usuvad, et tööpuudus ja üldine majanduskeskkond tuleval aastal vaid halvenevad.

Samas on kodanike usk liikmelisusse Euroopa Liidus kahanenud eelmise aasta 58 protsendilt 53le. Üllatus-üllatus, kuid kõige rohkem kasu on Euroopa Liidus näinud iirlased - tervelt 79 protsenti. Eesti on kohe teine 78 protsendiga, misjärel tulevad slovakid, taanlased ja hollandlased.

Suurimad pessimistid elavad aga Ungaris, kus majanduskriis on juba mõjutanud inimeste meelsust negatiivsuse suunas. 51 protsenti ungarlastest arvab, et ELi liikmelisus on riigile kasu toonud.

Küsitud on ka Vene-Gruusia sõja tagajärgedest, millest esile kerkib küsimus energiajulgeolekust. Koguni 60 protsenti küsitletutest kardab tarnehäireid seoses sõjaga Lõuna-Kaukaasias. Seejuures suurimad muretsejad on kreeklased 81 protsendiga.

Peateema juurde tagasi tulles võib päris kindlalt ennustada, et tuleva aasta juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel kujuneb üheks võtmeküsimuseks majandus ning kõik sellega seonduv. Teisiti pole see ilmselt ka Eestis. Kindlasti saab sellel teemal olema globaalsem ehk siis üleeuroopalikum mõõde, kuid inimeste murederea alguses saavad olema ikkagi küsimused üldisest toimetulekust.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave