Euroopal raske aasta seljataga

2008. aasta polnud Euroopa Liidule kergete killast. Kee­rulisi olukordi ja probleeme tuli ette omajagu. Kiirete märksõnadena tõusevad esile Lissaboni leppe mõneti oota­matu ummikseis, Venemaa sisse­tung Gruusiasse, sügisel lahvatanud finantskriis ning kõige taustal kee­rulised kõnelused ühtse energiaturu loomiseks.

Ükski nimetatud teemadest pole kergekaaluline ning puudutab kõiki liikmesmaid. Veel kevadel tundus, et Prant­susmaa eesistumine tuleb suure pa­raadina. Tegelikkus vormis aga uue päevakorra. Eks see omakorda näitab, et tänapäeva kiirelt muutuvas maail­mas tuleb valmis olla kõikvõimalikeks üllatusteks.

Loomulikult oleks päris naiivne arvata, et sedavõrd keerulises ühen­duses nagu Euroopa Liit, mööduks üks aastaring ilma väiksemate või suuremate kriisideta. Tänavu on ise­enda apsudele lisandunud mõistagi globaalsemad mõjurid.

Eesti seisukohalt ilmnesid sellel aastal Euroopa Liidus tendentsid, mis kindlasti ei saa väikeriikidele lõpuni meeldida. Prantsusmaa president on olnud talle kohaselt energiline ja lahendusi otsiv, kuid samas ka liiga kergekäeliselt teiste eest kõnelev ning varasemaid hoiakuid muutev.

Teiste sõnadega öeldes on riikide reaalpoliitilisema käitumise survel hakanud Euroopa suurriigid liiga enesekindlalt vaid oma huvisid rõhutama, jättes tasakaalustamata väikeriikide sageli väärtuspõhisemad lähenemised. Eriti tähtis on see Eu­roopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul.

Kuid Euroopa Liidu tegelikuks ja kindlasti positiivseks tähtsündmuseks sellel aastal sai energia- ja kliimapoliitika lõpparutelu detsembri alguse ülemkogul, kus kokkulepitu peaks tagama reaalse aluse ühenduse tulevikule nii olulises küsimuses kui seda on ühtse energiaturu loomine.

Üle aegade oli see ka Eestile üks edukamaid ülemkogusid, kus leidsid toetust meile olulised küsimused energiajulgeoleku tugevdamisel ning Läänemere energiaühenduste väljaehitamisel.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave