Peaministrilt oleks oodanud enamat

Peaminister Andrus Ansip oleks võinud tänases valitsuse Euroopa Liidu poliitika aruandes Riigikogule olla minu arvates tunduvalt sisukam ning Eestile lähiajal prioriteetseid küsimusi rohkem rõhutav.

Euroopa Liidu asjade komisjoni istungitel on peaminister Ansip olnud tavaliselt tunduvalt sisukam ning ka teemasid põhjalikumalt käsitlev. Arvestades, et valitsus tutvustab oma Euroopa Liidu poliitikat Riigikogu täiskogu ees vaid korra aastas, siis oleks sellest oodanud ka detailsemat lähenemist.

Loomulikult on Euroopa Liidu tugevus ja liikmesmaade solidaarne käitumine tähtis, kuid minu arvates ei pea me seda iseenesestmõistetavat tõde iga kord nii pikalt rõhutama. See kõlaks justkui vabandusena selle eest, et meie võimekus endale olulisi teemasid kaitsta või ka meile olulisi kompromisse leida pole kuigi suur.

Peaministri tänasest kõnest ei saa päris hästi aru, mis on siis meie valitsuse Euroopa Liidu lähiaja poliitika tuumaks. Nii näiteks ei kuulnud me sõnagi hetkel meile kõige kuumemast küsimusest kolmandatest riikidest energia impordi reguleerimise osas. Samuti võis jääda mulje, et Eestile pole üldse oluline Läänemere strateegia. Viimasele polnud pühendatud ridagi.

Kuigi tänane arutelu keskendus peamiselt Euroopa Liidu sisestele küsimustele oleks siiski oodanud kasvõi peaministri hinnangut viimaste kuude Euroopa poliitikale Vene-Gruusia konflikti või ka idapartnerluse süvendamist silmas pidades.

Eesti on Euroopa Liidus oma esimese viie aastaga päris hästi hakkama saanud, kuid see ei tohiks uinutada meid hakkama vaid solidaarsuse eest seisjateks. Eesti teab juba päris hästi, kuidas üks väikeriik suudaks Euroopas silma paista ning kuidas erinevates valdkondades soovitud aktiivsust ka tegudeks vormistada.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave