Euroopa Liit peab olema sõnakam

Euroopa Liidu kõrgemal välispoliitika esindajal Javier Solanal on muidugi muresid palju. Kongo ja Zimbabwe süvenevad kriisid, Iraani jätkuv tuumaprogramm, Lähis-Ida rahuprotsess võtavad mõistagi täna palju aega. Kuid ükski nimetatud teemadest ei esita Euroopa Liidule sellist otsest väljakutset, kui Venemaa jätkuv kohustuste rikkumine Gruusias. Ja siin on Solana kadunud kui vits vette. Miks?

Just Euroopa Liit võttis Vene-Gruusia sõja ajal aktiivse konfliktilahendaja rolli. Medvedev-Sarkozy kokkullepped aitasid peatada verevalamise ning luua pinnase Genfi läbirääkimiste alustamiseks. Gruusias alustas tegevust Euroopa Liidu tsiviilmissioon. Kuid siin jäi Euroopa Liidu innukus katki. Venemaa küll osaliselt täitis võetud kohustusi, kuid kaugeltki mitte täielikult.

Sellele vaatamata võttis Euroopa Liit eesotsas eesistujaga aimatava positsiooni: suhted Venemaaga on meile olulisemad kui Gruusia suveräänsus. Moskvas mõisteti, et Euroopa pealinnad ei tähtsusta Gruusiat piisavalt oma päevakorras ning jätkati seetõttu ka oma provokatiivset tegevust Gruusia vastu.

Viimaste päevade sündmused eeskätt Perevi küla ümber on elementaarne näide sellest, kuidas Venemaa ei hooli vähimaltki konflikti lahendamiseks võetud kohustustest ning asetab ühtlasi ka Euroopa Liidule järjekordse väljakutse. 

Gruusias resideeruvad Euroopa Liidu suursaadikud on olnud tublid ning nende tegevusest ja hoiakutest on ka kuulda. Kuid miks vaikib Solana? Perevi provokatsiooni ei tohi kindlasti jätta tähelepanuta ega selle suhtes ka sõna võtmata. Kuid Brüssel vaikib. Miks?

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave