Euroopa Liit peab olema sõnakam
Euroopa Liidu kõrgemal välispoliitika esindajal Javier Solanal on muidugi muresid palju. Kongo ja Zimbabwe süvenevad kriisid, Iraani jätkuv tuumaprogramm, Lähis-Ida rahuprotsess võtavad mõistagi täna palju aega. Kuid ükski nimetatud teemadest ei esita Euroopa Liidule sellist otsest väljakutset, kui Venemaa jätkuv kohustuste rikkumine Gruusias. Ja siin on Solana kadunud kui vits vette. Miks?
Just Euroopa Liit võttis Vene-Gruusia sõja ajal aktiivse konfliktilahendaja rolli. Medvedev-Sarkozy kokkullepped aitasid peatada verevalamise ning luua pinnase Genfi läbirääkimiste alustamiseks. Gruusias alustas tegevust Euroopa Liidu tsiviilmissioon. Kuid siin jäi Euroopa Liidu innukus katki. Venemaa küll osaliselt täitis võetud kohustusi, kuid kaugeltki mitte täielikult.
Sellele vaatamata võttis Euroopa Liit eesotsas eesistujaga aimatava positsiooni: suhted Venemaaga on meile olulisemad kui Gruusia suveräänsus. Moskvas mõisteti, et Euroopa pealinnad ei tähtsusta Gruusiat piisavalt oma päevakorras ning jätkati seetõttu ka oma provokatiivset tegevust Gruusia vastu.
Viimaste päevade sündmused eeskätt Perevi küla ümber on elementaarne näide sellest, kuidas Venemaa ei hooli vähimaltki konflikti lahendamiseks võetud kohustustest ning asetab ühtlasi ka Euroopa Liidule järjekordse väljakutse.
Gruusias resideeruvad Euroopa Liidu suursaadikud on olnud tublid ning nende tegevusest ja hoiakutest on ka kuulda. Kuid miks vaikib Solana? Perevi provokatsiooni ei tohi kindlasti jätta tähelepanuta ega selle suhtes ka sõna võtmata. Kuid Brüssel vaikib. Miks?
Kommentaarid