Pikk sõda võib kesta aastakümneid

Pentagoni äsja avaldatud 2008. aaasta rahvusliku kaitsestrateegia kohaselt võib Pikk sõda terroristide ja ekstremistliku ideoloogia vastu väldata veel aastakümneid. Samuti on mainitud, et Venemaa ja Hiina võivad kujuneda teatud tingimustel Ameerika Ühendriikidele vastasjõududeks.

Mõiste Pikk sõda võeti Pentagonis esimest korda kasutusele 2006. aastal. Selle sisuks on Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste võitlus rahvusvahelise terrorismi ning ekstreemsete vägivaldsete ideoloogiate vastu.

"For the foreseeable future, winning the Long War against violent extremist movements will be the central objective of the U.S. We must defeat violent extremism as a threat to our way of life as a free and open society and foster an environment inhospitable to violent extremists and all those who support them," öeldakse dokumendis ning lisatakse, "Iraq and Afghanistan remain the central fronts in the struggle, but we cannot lose sight of the implications of fighting a long-term, episodic, multi-front, and multi-dimensional conflict more complex and diverse than the Cold War confrontation with communism."

"We face a global struggle. Like communism and fascism before it, extremist ideology has transnational pretensions, and like its secular antecedents, it draws adherents from around the world," kirjutatakse strateegias.

"Russia’s retreat from democracy and its increasing economic and political intimidation of its neighbors give cause for concern. We do not expect Russia to revert to outright global military confrontation, but the risk of miscalculation or conflict arising out of economic coercion has increased, " öeldakse NDSi Vene kirjelduses ning lisatakse, et "both China and Russia are important partners for the future and we seek to build collaborative and cooperative relationships with them."

Pentagoni kaitsestrateegia tähendab Eestile kui Ühendriikide liitlasele kindlasti valmisolekut pikaajaliseks tegevuseks eeskätt Afganistanis, aga võimalik, et ka Iraagis. Washington näeb just neid riike Pika sõja peamise lahingutandrina.

Mõistagi on huvitav, et kaitseminister Gates avaldas strateegia alles nüüd, vaevalt kolm kuud enne presidendivalimisi. Eriti kriitiline on selles valguses demokraatide kandidaadi Barack Obama positsioon, kes lubab USA väed Iraagist suuresti välja tõmmata 16 kuu jookusl.