Moskva blufib Külma sõja stiilis
Eilne päev oli kahtlemata ajalooline. Prahas kirjutasid USA ja Tšehhi välisministrid alla kauavaieldud radarijaama ehitamise lepingule. Selle tegelikuks jõustamiseks on veel vaja Tšehhi parlamendi otsust, kuid nii või teisiti on astutud väga oluline samm strateegilise raketikilbi laiendamiseks Ida-Euroopasse.
Seejuures on oluline lisada, et pärast NATO Bukaresti kevadist tippkohtumist on raketikilbi näol tegemist alliansi laiema huviga. Seepärast on kahtlemata ka Eestile oluline, millised arengud järgnevad tänastele allkirjadele.
Mõned tunnid pärast Praha tseremooniat väljastas Venemaa välisministeerium ehtsas Külma sõja stiilis avalduse. Selles öeldakse, et kui lepe saab juriidilise jõu, peab Venemaa reageerima mitte diplomaatiliste, vaid sõjalis-tehniliste vahenditega.
Mida see tähendab? Esiteks on viimased kuud näidanud, et vaatamata lääneriikide kõikvõimalikele katsetele veenda Moskvat raketikilbi vajalikkuses ning selle mitte-Vene-vastases iseloomus, pakkudes informatsiooni ja kaasatust, on Venemaa jäärapäiselt hoidnud kinni oma joones. Ehk siis - see lõhub mitte üksnes regionaalset, vaid ka globaalset julgeolekut.
Teiseks pole Venemaa karm toon mingi uudis. Peaaegu sarnast retoorikat kasutati enne Balti riikide liitumist NATOga. Rohkem meenutab see blufivat hoiakut, millele võivad järgneda Venemaa sammud analoogsete rajatiste loomiseks või täiendamiseks näiteks Valgevenes.
Kogu see Moskva hoiak veenab, et Venemaa käsitleb Läänt mitte kui partnerit, vaid kui ohuallikat. Kas Külm sõda on ikka tegelikult lõppenud?
Seejuures on oluline lisada, et pärast NATO Bukaresti kevadist tippkohtumist on raketikilbi näol tegemist alliansi laiema huviga. Seepärast on kahtlemata ka Eestile oluline, millised arengud järgnevad tänastele allkirjadele.
Mõned tunnid pärast Praha tseremooniat väljastas Venemaa välisministeerium ehtsas Külma sõja stiilis avalduse. Selles öeldakse, et kui lepe saab juriidilise jõu, peab Venemaa reageerima mitte diplomaatiliste, vaid sõjalis-tehniliste vahenditega.
Mida see tähendab? Esiteks on viimased kuud näidanud, et vaatamata lääneriikide kõikvõimalikele katsetele veenda Moskvat raketikilbi vajalikkuses ning selle mitte-Vene-vastases iseloomus, pakkudes informatsiooni ja kaasatust, on Venemaa jäärapäiselt hoidnud kinni oma joones. Ehk siis - see lõhub mitte üksnes regionaalset, vaid ka globaalset julgeolekut.
Teiseks pole Venemaa karm toon mingi uudis. Peaaegu sarnast retoorikat kasutati enne Balti riikide liitumist NATOga. Rohkem meenutab see blufivat hoiakut, millele võivad järgneda Venemaa sammud analoogsete rajatiste loomiseks või täiendamiseks näiteks Valgevenes.
Kogu see Moskva hoiak veenab, et Venemaa käsitleb Läänt mitte kui partnerit, vaid kui ohuallikat. Kas Külm sõda on ikka tegelikult lõppenud?
Kommentaarid