Kas Eesti andis Brüsselis järele?

Eile Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogu lõppjäreldused võinuksid Eesti energiajulgeoleku huvisid silmas pidades olla märksa paremad. Kokkulepitud sõnastus pole küll meie jaoks veel katastroofiline, kuid eeldab valitsuselt aasta teisel poolel väga tugevat pingutust oma seisukohtade kaitsmisel. Vastasel juhul võib meid tõepoolest lähema kümnendi sees oodata tõsine tagasilöök energiajulgeoleku tagamisel.

Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapaketis on Eestile väga oluline kaitsta kaht peamist seisukohta: kaitse kolmandate riikide odava (ehk vähemkeskkonnasõbralikuma) elektri eest ning põlevkivienergeetika erisuse saavutamine seoses heitgaaside piiramisega. Seda on valitsusele rõhutanud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.

Paraku ei loe me lõppjärelduste tekstist ühtegi viidet sellele, et need kaks seisukohta oleksid mingilgi moel kajastamist leidnud. Erinevalt järelduste eeltekstist on meile olulises lõigus toodud näitena vaid energiamahukad tööstusharud (draftis see näide veel puudus), mis kindlasti ahendab meie edasisi võimalusi. Tekstis seisab:

"19. Euroopa Ülemkogu tunnistab, et konkurentsipõhiste turgude ülemaailmses kontekstis on süsinikdioksiidi lekke oht murettekitav teatavates sektorites, nagu energiamahukad tööstusharud, mis on rahvusvahelise konkurentsi suhtes eriti tundlikud, ning et kõnealust ohtu tuleb kiirelt analüüsida ja käsitleda uues heitkogustega kauplemise direktiivis, et rahvusvaheliste läbirääkimiste ebaõnnestumise korral saaks võtta asjakohaseid meetmeid."

Kuigi "Euroopa Ülemkogu pöörab erilist tähelepanu sellele, et EL ja tema liikmesriigid räägiksid energiaküsimustes kolmandate osapooltega ühel häälel", ei ole tekstis viidet kolmandate riikide dumpinguohule.

Samas on meile lohutuseks siiski öeldud, et ülemkogu "kutsub komisjoni üles võtma selle poliitika edasiarendamisel arvesse väikeste ja eraldiseisvate energiaturgude olukorda ja vajadusi".

Seekordse ülemkogu järeldused saavad aluseks edasistele aruteludele, mis peaksid päädima kas selle aasta lõpul või uue aasta algul. Igatahes on selge, et Eesti valitsusel eesotsas peaminister Ansipiga seisab ees väga keeruliste läbirääkimiste aasta. Eks see ole ka parajaks proovikiviks, kui palju meil tegelikult on Euroopa Liidus lobijõudu ning läbilöögivõimet.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena soovin juba kõige lähemal ajal teema uuesti päevakorda võtta ning kuulata valitsuse, antud juhul peaministri informatsiooni ülemkogul toimunust ning edasistest sammudest Eesti energiajulgeoleku kaitsmisel.