Sydneyst ja Serbiast

Midagi pole öelda - Sydney on minu üks lemmiklinnasid maailmas. Olen siin tagasi juba kolmandat korda ja pean tunnistama, et iga korraga on see Austraalia suurlinn mulle ikka rohkem meeldima hakanud.

Kõik on siin justkui olemas - päike, soojus, loodus ning võrratult palju võimalusi pakkuv eluinfra. Pole midagi öelda - siinseid elanikke, sealhulgas arvukat tublide eestlaste kogukonda võib vaid kadestada. Muideks, eestlastest on juba mõndas aega olnud üleval suurepärane näitus Sydney Powerhouse Museum'is, kus ka täna hommikul sai käidud.

Tegelikult haakuvad minu seekordsed esimesed muljed Sydneyst hoopiski ühe rahvusvahelise teemaga. Nimelt eile meie Sydney kesklinna hotelli juures leidis aset üks küllaltki häälekas kõnekoosolek. Kohalikud serblased ja nende toetajad kuulutasid sellel värvikalt ja kõnekalt, et Kosovo oli, on ja jääb Serbia osaks. Plakatid rääkisid ÜRO surmast ning USA vägivallast serblaste kallal. Kokku võis tänavajupil koos olla oma pooltuhat nooremapoolset inimest.

Kuid tähtsamad uudised on tulnud mõistagi Serbiast endast. Peaminister Kostunica soov valitsus laiali saata võib kujuneda vägagi tähenduslikuks sündmuseks lähemate nädalate sees. Kui tõepoolest peaksid kevadel, eeldatavasti 11. mail, aset leidma ennetähtaegsed valimised, siis kütab see mõistagi Serbia niigi pingelise sisepoliitilise seisu keemispiirini.

Jaanuarikuised presidendivalimised juba näitasid Serbia sisepoliitikas valitsevat lõhet. Kosovo eraldumise tunnetel on aga väga tõenäoline, et just rahvuslikult ja isolatsionistlikult meelestatud jõud võivad seekord parlamendis ülekaalu võtta. Kui sinna lisada kaalukeeleks olev Kostunica partei, siis võib eeldada, et Belgrad seisab eneseisoleerumise lävel.

Mõneti on see objektiivne paratamatus. Emotsioonid on lihtsalt liiga kõrgel, et eeldada Belgradi ratsionaalset hoiakut kasvõi Euroopa Liidu väga ahvatlevatele pakkumistele. Kuid ikkagi, pikemas vaates on Serbial vähe alternatiive Euroopa Liidu liikmestaatusele. Isegi, kui praegu teeb Belgrad mitu head sammu hoopis teises suunas.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
millest see vaikiva ajastu küsimus?kuula see ära,siis näed et pole,on vaid kiiksuga tegelaste hala.
http://www.youtube.com/watch?v=qgMgP0zYZEc
http://www.youtube.com/
watch?v=qgMgP0zYZEc
09 märts, 2008 11:43
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave