Saksamaal põhimõtteline tüli majas

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel (CDU/CSU) ja äsja asekantsleriks tõusnud välisminister Frank-Walter Steinmeier (SPD) on pööranud tõsisesse vaidlusse riigi välispoliitiliste prioriteetide üle. Õigupoolest on küll rünnaku üles võtnud sotsid, kes eelistavad suhetes Hiina ja Venemaaga majandussuhteid inimõigustele ja demokraatiale.

Tuld Merkeli pihta on korraga andnud nii endine liidukantsler Gerhard Schröder kui tema endine kabinetiülem Steinmeier. Peamiseks ajendiks on Merkeli julge otsus septembris vastu võtta Dalai Lama, millest ka siin blogis sai kirjutatud. Teiseks sotsiaaldemokraate ärritavaks teemaks on Merkeli kainem positsioon suhetes Venemaaga.

Schröder kuulutas Hiinas otse, et Merkel on teinud palju kahju Pekingi ja Berliini suhetele, mis on iseenesest tavatu süüdistus endiselt liidukantslerilt oma järglase kohta. Steinmeier omakorda on aga hurjutanud Merkelit vaateaknapoliitika (Schaufensterpolitik) eelistamises telgitagusele diplomaatiale. Loodetavasti ei jää Merkel võlgu, sest juba detsembri algul kogunevad kristlikud demokraadid oma aastakongressile Hannoveris.

Sisuliselt on Saksamaal arenemas väga paeluv poliitiline debatt ühe Lääne suurriigi välispoliitilisest käitumisest kaasaegses maailmas. Kas peale jääb tüüpiline realpolitik, mida esindavad Schröder-Steinmeier, või totalitaarsüsteemi seestpoolt hästi tundva Merkeli avatud ja väärtusi hindav diplomaatia, näitavad lähemad kuud.

Poliitilise sisepinge otseseks sütitajaks on muidugi asjaolu, et nii Merkel kui sotside leeris populaarsust koguv Steinmeier võivad 2009. aasta üldvalimistel olla peamised rivaalid võitluses kantslerikoha pärast.

Kui Steinmeier oli veel 2005. aastal välisministriks tõustes suhteliselt vähetuntud, siis nüüd on ta Merkeli järel populaarsuselt riigi teine poliitik. Ka sotsiaaldemokraatide liider Kurt Beck jääb talle alla.

Viimase avaliku arvamuse küsitluse kohaselt on Merkeli kristlikud demokraadid erakonnana selgelt juhtimas. Nende poolt hääletaks täna 41 protsenti, sotsiaaldemokraadid saaksid 30 toetusprotsenti. Samas on siiski paremtsentristlikel jõududel (CDU/CSU ja FDP) vaid napp enamus vasakpoolsete üle. See aga ennustab tihedat rebimist 2009. aasta valimisteks valmistudes.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Noh, kui merkel totalitaarset asja seestpoolt nõnna hästi tunneb, siis peaks ta aru saama, et Dalai-laama ei muuda seal hiinas küll sittagi. Ma tunnen sügavat austust Dalai-laama meeelekindluse ees. aga poliitiline mäng tema ümber on puhas tola tegemine. Ta võetakse vastu, et "näidata" oma demokraatlikke väärtusi, tegelt samal ajal tegutsevad hiinlased Tiibetis põhimõttel "las koerad hauguvad, karavan liigub edasi". Ka hiinlaste protestid on tola tegemine: diplomaadid võivad ju vihast nägu teha, a tegelt ei soovi Hiina ega ta äripartnerid Dala-laama pärast suhteid rikkuda. Hea näide on see hiljutine juhtum, kus Hispaania kunn Chavezi peale käratas. Kunn võib ju nüüd hispaanlaste seas popp olla, aga tegelikkuses pidid Hispaania diplomaadid tegema Venezuelas peale seda juhtumit kõvasti ületunde, et Hispaania investoreid minema ei saadetaks.
20 november, 2007 00:20
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave