Marko Mihkelsoni blogi

Pole ju kuigi suur üllatus, et Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil oleks tegemist kas Brüsselis või Luxembourgis. Hea ja pädev Euroopa küsimuste otsustamine rahvuslikul tasandil eeldab väga head ja pidevat teadmist Euroopa Liidu institutsioonides toimuvast. Seekord, eilsest homseni, oleme kolleegidega külastamas Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohust ning meie diplomaatilisi esindusi. Kokku tuleb kolme päeva peale koos reisimisega 17 kohtumist. Eesmärgiks on peaasjalikult saada ülevaade just Eesti esindatuse tasemest ning Eestist pärit eurosaadikute ja tippametnike tööst ning nende valdkonnas üleskerkivatest teemadest. Praeguseks on just läbi saanud kaks päeva tihedat tööd Brüsselis ning ees kolmas päev Luxembourgis. Juba praegu on mitmeid teemasid ja laiemaid küsimusi, millele kohtumised on osutanud ning millele tagasi kodus kindlasti püüame tähelepanu pöörata. Olgu see siis näiteks meie Euroopa esindatuse audit, Läänemere strateegia põhja...

Annapolise rahukonverentsi esialgsed tulemused lubavad oletada, et kui miskit muud ei õnnestunud saavutada, siis vähemalt andsid nad väikesegi lootuse uute kokkulepete saavutamiseks Iisraeli ja Palestiina esindajate vahel. Otsati võib toimunut hinnata kui president Georges W. Bushi tõsisemat katset jätta endast maha ajalukku ka positiivsem kuvand Lähis-Ida keeruliste suhete kasvõi osalise lepitajana. Igatahes andis ta märku, et püüab allesjäänud aja jooksul kuni 2009. aasta jaanuarini töötada iseseisva Palestiina riigi loomise nimel. Nagu teada, leppisid pooled kokku pidada kuni järgneva 12 kuu jooksul järjepannu kõnelusi, et hiljemalt 2008. aasta lõpuks saavutada tulemust. Esimene kõnelustevoor peaks algama 12. detsembril ja siis edasi vähemalt iga kahe nädala tagant. Vaatamata Annapolise konverentsi väga esinduslikule kogule ei puudu siiski tõrvatilk meepotis. Praegu Gaza sektorit kontrolliv Hamas, kes mõistagi polnud Annapolisse kutsutud, on juba kuulutanud end mitteseotuks ühegi s...

Äsjane skandaal libadevalveerimisjutu levitamisest venekeelses netiruumis on teatavas kontekstis käsitletav provokatsioonina Eesti julgeoleku vastu. Isegi, kui organisaatoritel olid mõned teised eesmärgid, on igal juhul pisike paanika oma tööd tegemas ning välisinvestorite tundeid riivamas. Avage näiteks kasvõi Google News märksõnaga Estonia ja te leiate pika rea rahvusvahelistest uudistest, mis käsitlevad krooni devalveerimisohtu või siis paanikat selle ümber. Pole mingi saladus, et rahandussüsteemi stabiilsus ning usaldusväärsus on väga oluline osa rahvuslikust julgeolekust. Igasugune rünne või provokatsioon rahvusliku valuuta vastu võib mõjutada riigi julgeolekut. Seepärast on äärmiselt oluline selle küll õnneks väikesemahulise paanika korraldajad ning nende motiivid kiirelt välja selgitada. Eesti ja ka teiste Balti riikide kuvand praeguses maailma finantsajakirjanduses kipub olema pigem negatiivne, mis suurendab survet nii välisinvestorite usaldusele kui ka näiteks Euroopa Keskpan...

Hiljemalt 23. detsembriks peaks Venemaa president Putin tegema teatavaks oma järglase nime. Just see on päev, mil kõik presidendikandidaadid peavad olema registreeritud . Valimised ise leiavad aset tuleva aasta 2. märtsil. Seega on eelolev kuu kõige määravam vähemalt Venemaa lähitulevikku silmas pidades. Esiteks näitavad 2. detsembri parlamendivalimised, milline on Putini populaarsus ning millise jõupositsiooni saavutab Ühtne Venemaa Riigiduumas. Üllatusi siin muidugi ei maksa ega saagi oodata. Pigem on ikka küsimus, kas ja kes peale Ühtse Venemaa veel parlamenti pääseb. Seejärel peab aga Putin tegema oma senise elu ilmselt raskeima otsuse - mil viisil ja kellele toimub võimu üleandmine. On ilmne, et Putini soosik (ükskõik, kes ta ka poleks) saab suure tõenäosusega märtsis ka valimisvõidu. Analüütikud mõistatavad hoolega nii favoriidi nime kui ka seda, kas Putin ikka ise veel teab, kellele ta panuse teeb. Ja muidugi küsimus number üks: endiselt on täiesti lahtine Putini enda tulevik. M...

Tänasel kodanikupäeval oli mul kaks väga toredat kohtumist kahes Eestimaa koolis. Hommikul rääkisin Kiviõli 1. keskkooli vanemate klasside õpilastele peamiselt Eesti-Vene suhetest ning vastasin nende väga huvitavatele küsimustele. Peale lõunat aga oli meeldiv veeta sisukas tund Kohila Gümnaasiumi aulas koos 9.-12. klasside õpilaste ning õpetajatega. Ka seal oli teemaks peamiselt välispoliitika Euroopa Liidust Venemaa ja Hiinani. Kohilas küsiti ka krooni devalveerimise ohust, mis eriti venekeelsetes netifoorumites on võtnud lausa provokatiivse iseloomu. Kinnitasin siis ja ka siin veelkord - mingist krooni devalveerimisest ei saa juttugi olla. Küll aga peaksid meie õiguskaitseorganid tõepoolest, nagu nõuab ka rahandusminister Padar, selgusele jõudma, kes otsest paanikat tekitavaid ning riigi rahajulgeolekut kahjustavaid üleskutseid levitab. Öise Vahtkonna koduleheküljelt leidsin täna ka uudise selle kohta, kus küsitakse, et kas siinkirjutaja ei saa mitte palka ka Ameerika Ühendriiki...

Eile ja täna mitmes Venemaa linnas toimunud opositsioonijõudude meeleavalduste laialipeksmine erimiilitsaüksuste poolt ning tuntud poliitikute vahistamine on paraku veelkordseks kinntuseks, et Venemaa keskvõim püüab iga hinna eest suruda vähegi vabameelsemat mõtlemist mitte ainult parlamendist tänavale, vaid ka tagasi köökidesse . Venemaa liberaalsete jõudude ühele liidrile Garri Kasparovile (pildil tema eilne vahistamine) mõistis kurikuulus Moskva Basmannõi kohus (osales Jukose hävitamisel) eile õhtul viis päeva aresti Putini-vastase meeleavalduse korraldamise (!) ja miilits Utuškini vastu jõu kasutamise pärast. Täna peeti Peterburis "Mittenõustujate marsi" ajal kinni Paremjõudude Liidu (SPS) liidrid - Nikita Belõhh, Boriss Nemtsov (kes on ka ühtlasi SPS presidendikandidaat) ja Leonid Gozman. Samuti vahistati täna Neevalinnas liberaalse Jabloko 10 saadikukandidaati , kes olid minemas välikampaaniat tegema. Pilte tänaselt Peterburi marsilt leiate siit . Ja need on vaid mõn...

Selle nädala viimane tööpäev oli nii tihe, et kohe kuidagi ei jõudnud mitmele põnevale üritusele. Üks nende hulgast oli Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses toimunud kohtumine Soome endise peaministri Paavo Lipponeniga . ETV uudisnupp sellest üritusest on põnevalt intrigeeriv. Selles lastakse Soome sotside endisel liidril sisuliselt öelda, et Eesti välispoliitika ei kõlba kuhugi. Esiteks peaks suhteid Venemaaga ikka heas kirjas hoidma ning teisalt ei olevat Gruusia ja Ukraina aktiivne toetamine kuigi tark tegu. See ärritavat Venemaad. Need on küll väited, milles argumentatsioon kipub lahjaks jääma. Tean ise Lipponeni tema spiikriks oleku ajast (2003-07) ning vähemalt nendel kordadel olid meie kohtumised väga huvitavad ja sisutihedad. Euroopa naabruspoliitika sidumine Venemaa huvidega on küll samm tagasi Lipponeni puhul, sest siit kumab läbi ikka väga ja väga reaalpoliitiline hoiak. Ta peaks ikka teadma ja tajuma, et head suhted Venemaaga ei saa tekkida vaid ühe poole tahtest. Sell...

Venemaa valimiskampaania on võtmas ikka üha pööratumaid tuure. Hea tuttava soovituste kaudu leidsin viite ühele Vene blogosfääri allikale. Sergei Hudijevi ajaveebis avaldati teisipäeval Ühtse Venemaa Kemerovo regionaalse organisatiooni poliitikanõukogu sekretäri kiri kohaliku söetööstusettevõtte tegevdirektorile. Selles öeldakse sõna sõnalt, et ettevõtte keeldumist Ühtse Venemaa valimiskampaania rahastamisest käsitletakse kui Putini kursi mittetoetamist. Tänane ajaleht Gazeta on oma artiklis teatanud, et tegemist olla võltsinguga. Kui tegemist ongi võltsinguga, jätab taoliste teemade isegi sarnane tõstatamine ikka päris kõheda tunde. Kas tõesti on ajalugu selle väärastunumal moel kordumas?

Just nii hoiatab Venemaa ühe opositsioonijõu - Paremjõudude Liidu (SPS) reklaamiklipp (vaata videot loo lõpus) lähenevaid Riigiduuma valimisi silmas pidades. Venemaa ei hääleta mitte Putini poolt, vaid NSV Liidu tagasi igatsemise poolt, ütlevad Venemaa vabad konservatiivid oma valijatele. Paremjõudude Liidul on olnud suuri probleeme oma kampaanias. Arestitud on ajalehti, vahistatud toetajaid ning kandidaate sunnitud taanduma. Väga demokraatlikud ja vabad valimised, kas pole? Loodetavasti leiab see äramärkimist vaatlejate raportites. Eeloleval laupäeval osaleb SPS esimest korda "Teisitimõtlejate marsil" Moskvas. Juba praegu on teatatud, et oodata on võimude provokatsioone. Muidugi, SPS vaatamata kõigile püüdlustele ei suudaks korrata 1999. aasta tulemust ehk 8 toetusprotsenti. Kuid ikkagi, koos liberaalse Jablokoga on nad tänasel Venemaal sisuliselt ainukesed selgelt organiseerunud poliitilised jõud, kes seisaksid demokraatia ja õigusriigi põhimõtete eest.

On väga tänuväärne, et Postimees on võtnud viimastel päevadel avaldada huvitavaid arvamuslugusid lääneriikide poliitikast Venemaa suunal. Eile ilmus kokkuvõte Euroopa Välissuhete Nõukogu äsjasest raportist , täna aga Euroopa Reformi Keskuse direktori Charles Granti artikkel . Küsimus on tõesti väga aktuaalne ning vajab tegelikult ka meie enda tõsisemat ning detailsemat analüüsi praegusest olukorrast ning sammudest, mida ja millises suunas peaksime astuma. Minemata siin ise detailidesse (püüan seda ehk üheks arvamusartikliks vormida) ei saa siiski kuidagi reageerimata jättta Granti tänases artiklis toodud mõttele. Grant pole ainus, kes näeb Venemaaga suhtlemise peamise valemina väärtuste taandamise ühiste huvide nimel. Sellest räägivad nii majanduslikke kui strateegilisi huve esiplaanile seadvad poliitikud või huvigrupid. Näiteks on Saksamaa sotsiaaldemokraadid (Steinmeier ja Schröder) võtnud äsja üles rünnaku just samadelt lähtekohtadelt kantsler Angela Merkeli vastu. "Schröderism...

OSCE professionaalse vaatlusmissiooni otsus siiski väisata Venemaad 40 inimesega vahetult enne valimispäeva viitab mitmele küsimusele korraga, sealhulgas ka selles organisatsioonis kasvavale sisekriisile. Esiteks on OSCE vahetult enne välisministrite kohtumist tuleval nädalal Madriidis parajalt sisepingetega küllastatud , mille peamiseks allikaks on Venemaa ja tema liitlaste katsed organisatsiooni mitmeid põhimtõtteid muuta. Nende hulka kuulub niinimetatud valimiste vaatlemise "kuldstandardite" muutmine. Lisaks veel ka soov OSCE kui terviku rolli ümberkujundamine Euro-Atlandi julgeolekuväljal. Loodetavasti esindavad nii Euroopa Liidu kui NATO liikmesmaad Madriidis ühist positsiooni, takistamaks segaduste ja sisevastuolude tekitamist Euro-Atlandi julgeolekuruumis. Peaasi, et hapra koosmeele saavutamiseks ei loobutaks tähtsatest põhimõtetest, nagu selleks on ka aastate jooksul välja töötatud valimiste vaatlemise praktika. Venemaa aktiivsuse peamiseks eesmärgiks on ikkagi ühelt ...

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel (CDU/CSU) ja äsja asekantsleriks tõusnud välisminister Frank-Walter Steinmeier (SPD) on pööranud tõsisesse vaidlusse riigi välispoliitiliste prioriteetide üle. Õigupoolest on küll rünnaku üles võtnud sotsid, kes eelistavad suhetes Hiina ja Venemaaga majandussuhteid inimõigustele ja demokraatiale. Tuld Merkeli pihta on korraga andnud nii endine liidukantsler Gerhard Schröder kui tema endine kabinetiülem Steinmeier . Peamiseks ajendiks on Merkeli julge otsus septembris vastu võtta Dalai Lama, millest ka siin blogis sai kirjutatud . Teiseks sotsiaaldemokraate ärritavaks teemaks on Merkeli kainem positsioon suhetes Venemaaga. Schröder kuulutas Hiinas otse, et Merkel on teinud palju kahju Pekingi ja Berliini suhetele, mis on iseenesest tavatu süüdistus endiselt liidukantslerilt oma järglase kohta. Steinmeier omakorda on aga hurjutanud Merkelit vaateaknapoliitika ( Schaufensterpolitik ) eelistamises telgitagusele diplomaatiale. Loodetavasti ei jää Merkel ...

Venemaa poliitilist elu ehk kõige paremini ja vabamalt lahkava telekanali RTVi igareedene programm "Võim Jevgeni Kisseljoviga" analüüsis oma viimases saates päris huvitavalt president Vladimir Putini ja tema toetajate võimalikke samme lähemate nädalate jooksul. Kisseljovi külalisena kordas Venemaa tuntud politoloog Stanislav Belkovski veelkord üle oma versiooni, et vaatamata kõigile juttudele Putin siiski lahkub võimu juurest. Ka on põhjendanud Belkovski oma mõtteid hiljutises intervjuus ajalehele Die Welt , mille kohaselt on Putin lihtsalt liiga rikas (tema varandust on hinnatud 40 miljardile dollarile) selleks, et jätakata presidendina või selle niiditõmbajana. Muide, eelmisel nädalal avaldas Belkovski juhitud instituut väga kriitilise ettekande Venemaa relvajõudude tegelikust olukorrast , mis leidis suurt vastukaja eeskätt rahvusvahelises ajakirjanduses. Selle üheks peamiseks teesiks on Hiina ohu alahindamine ning Lääne võimsuse ülehindamine. Lisaks siis muidugi püsiv ...

Vähem kui kuu aega jääb uue iseseisva riigi väljakuulutamiseni Euroopas. Eilseid valimisi Kosovos võib lugeda viimaseks sammuks teel iseseisvusele enne 10. detsembrit, mil kukub ÜRO poolt antud aeg lahenduse leidmiseks Pristina ja Belgradi vahel. Kosovo poliitilised liidrid on teatanud, et ei viivita enam iseseisvuse väljakuulutamisega . Kosovo staatuse küsimus on mõistagi laiema tähendusega, mõjutades nii regionaalset julgeolekut kui ka võimalikke arenguid näiteks Venemaa ja Gruusia või Venemaa ja Moldova suhetes. Regionaalselt saab kindlasti lisaks Kosovo enda sisemisele stabiilsusele olema tõsiseks väljakutseks Bosnia ja Hertsegoviina ühtsuse säilitamine. Poliitilise kriisi süvenemine pärast politseireformi põhjalaskmist ning peaminister Nikola Spirici tagasiastumist on paraku lisanud tuld arvamustele ebastabiilsusue suurenemisest ning näiteks Pepublika Srbska eraldumispüüdlustele. Samas on Bosnia enda poliitikud siiski märku andnud, et nendel kartustel polevat alust ning riiki...

Gruusia võimud levitavad aktiivselt video- ja audiomaterjale, millest ilmneb esiteks Venemaa diplomaatide aktiivne suhtlemine kohalike poliitikutega. Ka on nendest materjalidest võimalik välja lugeda vihjeid hiljutiste meeleavalduste tegelikele eesmärkidele, milleks oli võimu kukutamine rahvamassi toel. Siin on see audiovideo: Viimastel päevadel on mitmel pool rahvusvahelises ajakirjanduses ilmunud erinevaid nägemusi ja kommentaare olukorrast Gruusias. Ehk kõige kainem nendest tundub mulle meilegi hästi teada Ron Asmuse arvamus neljapäevases Financial Timesis .

OSCE tänane otsus tühistada valimiste vaatlemine Venemaal on ühest küljest julge ja pretsedenditu, kuid teisalt ainuvõimalik ning õige. Olukorras, kus Venemaa on kõigiti teinud takistusi 2. detsembril eesseisvate parlamendivalimiste rahvusvaheliseks vaatlemiseks, ei saakski OSCE teisiti käituda. See on veelkordne märk usalduskriisi süvenemisest Venemaa ja lääneriikide vahel. Moskva püüab kõigiti peale suruda oma mängureegleid, kuid need on sedavõrd lahus demokraatlikule ja õigusriigile omaste tavadega, et neid lihtsalt ei saa ega tohigi aktsepteerida. Vastasel juhul kaotaks näiteks OSCE ise tõsiseltvõetavuse. OSCE vaatlusmissiooni puudumine peaks olema ennekõike löögiks Putini enda huvide pihta. Tänases seisus võime öelda, et eelseisvad valimised Venemaal ei ole avatud ning vabad (vaatlejatele ju mitte) ning seega iseenesest mittevastavuses demokraatlike põhiprintsiipidega. Minu arvates peaks OSCE eeskuju järgima ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja teised rahvusvahelised v...

Kertši väinas toimunud merekatastroof tuletab taas meelde neid ohte, mis valitsevad ka meie vahetus läheduses. Viimastel aastatel mitmekordistunud naftatransiit Läänemerel (eriti Soome lahes) on sundinud Soome analüütikuid oma äsjases väga huvitavas ja põhjalikus raportis tõdema: katastroof on vältimatu. Piia Nikula ja Veli-Pekka Tynkkyneni (Helsinki Ülikooli juures asuva Aleksanteri instituudi ja Nordregio koostöös) kirjutatud 36leheküljeline raport "Risks in Oil Transportation in the Gulf of Finland “Not a Question of If – But When”" vajab minu arvates kõigekülgset tähelepanu. Raport käsitleb ühest küljest Läänemere (eeskätt Soome lahe) väga tundlikku ökosüsteemi ning teisalt naftatransiidi kiirest kasvust tulenevat õnnetusohtu. Raportis on avaldatud väga informatiivsed kaardid ning tabelid, mis aitavad paremini mõista, kus ja millised ohud meid varitsevad. Piisab vaid öelda, et suurim riski piirkond asub Tallinna ja Helsinki vahel, kus asub Soome lahe laevaliikluse ristuv...

Gazpromi juhtkonda kuuluva Aleksandr Medvedjevi äsjane ultimatiivsena kõlanud hoiatus, et kui projektid Nord Stream ja South Stream blokeeruvad, siis võib Euroopa Liitu ees oodata tõsine gaasidefitsiit. Jutt käivat umbes 85 miljardist kuupmeetrist gaasist, mida Medvedjevi arvates polevat Euroopal kusagilt mujalt saada. Tänases Nezavissimaja Gazetas on kirjeldatud eeskätt projektiga Nord Stream kujunenud seisu, kus korraga neli riiki - Eesti, Soome, Rootsi ja Poola on avaldanud tõsist survet torujuhtme varem kavandatud marsruudi osas. Samas on ajaleheartikkel iseenesest üles ehitatud Gazpromi-kriitiliselt. Medvedjevi väljaöeldu on järjekordne tõrvatilk Venemaa ja Euroopa Liidu energiakoostöös, kus eeskätt Moskva kipub mängu tooma rohkem poliitikat kui majandust. Euroopat ei saavat lihtsalt niisama santažeerida. Tõepoolest, Gazprom on oma mõjujahil Euroopas viimastel aastatel ise teinud korduvalt vigu, mis on töötanud nende strateegiliste huvide vastu. Ja kuigi Gazprom on olnud siia...

Kui ma eelmise aasta 13. novembril selle blogi ellu kutsusin, poleks ma tõesõna uskunud, et sellest parajal määral asja saab. Nagu siis, oma esimseses sissekandes kirjutasin , kartsin, et puudu jääb eeskätt ajast. Kiirelt möödunud aasta ja enam kui 250 blogilugu on õnneks selle kahtluse kummutanud. Pigem vastupidi. Kohati on blogimine lausa "liiga rutiinseks" päeva osaks muutunud:) Tahaksin tänada kõiki, kes on siia blogisse põiganud ja kasvõi pisutki mõtteainet saanud. Neid polegi nii vähe. Viimase aasta jooksul on siinset blogi lugenud kokku umbes 17 000 inimest (külastusi kokku muidugi kordades rohkem) kõikidelt kontinentidelt ning 83 riigist või territooriumilt. Näiteks top-10sse kuuluvad lisaks Eestile veel Soome, USA, Suurbritannia, Luxembourg, Hiina, Saksamaa, Belgia, Šveits ja Rootsi. Hea meel on sellestki, et siinsed lood on ärgitanud teemat arendama või vastu arvama. Nii Eestis kui kaugemal - Kataris ja Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja Venemaal ning mujal. Aga er...

Kõik, kes tahavad teada Gruusia viimaste päevade sündmuste võimalikest tagamaadest ning ühest peamisest niiditõmbajast - Badri Patarkatsishvilist , nendel soovitan lugeda Vladimir Socori tänast analüüsi . Eriti paluksin seda lugeda ühel endisel Eesti kaitseministril ja mõnel tema erakonnakaaslasel, et oma järgmistes blogilugudes pisut laiemat silmavaadet omada. On kahju, et Gruusia võimud pole siiani astunud samme eriolukorra äramuutmiseks. Loodetavasti ei kehtestatud seda siiski vaid ebamugava meedia summutamiseks (nagu Imedi telekanal). Mida päev edasi, seda rohkem tekitab see küsitavusi Gruusia sõprade ja partnerite hulgas. Ka Riigikogu väliskomisjoni arutlus päädis täna seisukohaga, et Tbilisi enda huvides oleks eriolukorra võimalikult kiire tühistamine. Samal ajal ilmusid Gruusia konfliktide lahendamise ministri David Bakradze vahendusel täna avalikkuse ette teated sellest, et Venemaa olevat suunanud Abhaasiasse uue koguse raskerelvastust ja lisajõude (5 tanki T-72, 4 laskeseadel...

Tänane Euroopa Liidu asjade komisjoni avalik istung andis küll selge kindlustunde, et Eesti on oma siseriiklikult valmis liituma Schengeni õigusruumiga maismaa- ja merepiiridel 21. detembrist ning õhupiiril tuleva aasta 30. märtsil. Viimane on sõltuv lennugraafikute muutmisega talviselt suvisele ajale. Veidi vähem kui pooleteise tunniga said komisjoni liikmed minu arvates väga hea ülevaate sise- ja välisministeeriumi vaatekohast. Kohal olid siseminister Jüri Pihl, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse juht Toivo Klaar, siseministeeriumi Schengeni koordinaator Piret Lilleväli, piirivalveameti peadirektor Roland Peets, KMA peadirektori asetäitja Ene Rebane, politseiameti peadirektori asetäitja Raigo Haabu, välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Lauri Bambus ja siseministeeriumi nõunik Lenno Reimand. Muuseas, kõik täna tehtud esitlused saavad ülesse riputatud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni koduleheküljel . Lohutuseks netifriikidele, et töötame praegu selle kodukülje kasu...

Viimastel aastatel on Eestis juurdumas positiivne edetabelikultus. Tänu õigetele ja julgetele otsustele 1990ndate aastate algul ning Euroopa Liiduga liitumiseks vajalike siseriiklike reformide läbiviimisele on loodud olukord, kus üpris paljudes erinevates globaaledetabelites võib Eesti leida esikümnest või selle piirimailt. Ehk kehvemini paistame vaid nn. korruptsiooniedetabelis . Sellel nädalal jõudis Eesti esimest korda USAs tegutseva CATO instituudi majandusvabaduse indeksis esikümnesse. See oli sedavõrd tähelepanuväärne, et mitmed rahvusvahelised uudistekanalid pidasid vajalikuks Eesti eriliselt esile tõsta . Minu arvates pole selles edetabelikultuses midagi halba. Üks asi on ennast näha kõrgetel kohtadel, mis räägib, et võrdluses teistega oleme ju päris hästi edenenud. Teisalt on see vajalik ka näiteks välisinvestoritele äriusu tugevdamiseks. Seda viimast on hetkel eriti vaja, kui meie makromajanduslikud näitajad pole viimasel ajal ehk kõige positiivsemad olnud. Paljuski võib meie...

Kui ei teaks, tunduks, et meie välisministeerium on läinud kollektiivpuhkusele. Kui jälgida ministeeriumi kodulehekülge või ministri äsjaseid avaldusi, siis näib, et meie jaoks pole üldse oluline, mis sünnib meie välispoliitika ühes sihtriigis Gruusias. Hea erakonnakaaslane Mart Laar viitas oma paari-päeva-taguses Berliini esinemises , et Lääs on jätnud Gruusia abistamise tahaplaanile. Kardan, et vähemalt meie välisministeeriumi väliselt vaikiv käitumine jätab meistki täpselt sama mulje. Alates 7. novembrist (ehk siis erakorralise olukorra kehtestamisest Tbilisis) on meie välisministeerium väljastanud vaid 1 (ühe) seisukoha : kliimamuutustega kohanemine nõuab riikidelt solidaarsust. Ei ühtegi ametlikku silpi olukorrast Gruusias. Isegi mitte ministri blogis . Seevastu näiteks Rootsi välisminister Carl Bildt on oma blogis mitmel korral teemale tähelapnu pööranud. Rääkimata siis teistest Gruusia "Uutest Sõpradest", nagu Läti , Leedu , Tšehhi ja teised riigid. Olen kuulnud iseg...

Viimased 24 tundi on toonud pisut rohkem selgust, miks Gruusia võimud rakendaisd riigis eriolukorra. Eile õhtul rääkisin telefonitsi nendel teemadel kolleegiga Gruusia parlamendist Giga Bokeriaga (kes on ühtlasi tuntud kui president Saakašvili lähedasemaid poliitilisi nõunikke) ning vähemalt tema versioon sündmustest viitab tõsisele välisele sekkumisele riigi siseasjadesse, mille eesmärgiks oli opositsiooni abil läbi viia riigipööre. Bokeria lootis, et juba lähematel päevadel avaldatakse need tõendusmaterjalid, mis viitavad kavandatud riigipöördekatsele. Samuti oli ta kindel, et eriolukord tühistatakse kas täna või homme. Olukord riigis olevat täielikult võimude kontrolli all. Informeerisin omalt poolt Bokeriat meie parlamendirühma avaldusest . Samas andsin mõista, et toimunu võib raskendada Gruusia kiiret integreerumist Euro-Atlandi julgeolekustruktuuridega. Ta möönis, et välispartnerite informeerimine ning avalikkusega suhtlemine jättis tugevalt soovida. Gruusia reformide toetami...

Tunneme sügavat muret viimaste sündmuste pärast Georgias. Oht sisemisele stabiilsusele on oht ka demokraatiale ja riigi suveräänsusele. Tänavail esitatud äärmuslikud üleskutsed annavad Georgia riigi poolt viimastel aastatel saavutatule tugeva tagasilöögi. Eriolukord ja telejaamade sulgemine ei ole aga pääsetee. Vastupidi, see seab kahtluse alla Georgia senised edusammud ja vähendab oluliselt homsete edusammude võimalikkust. Riigikogu Eesti-Georgia parlamendirühm kutsub Georgiat rahvuslikule ühtsusele. Aeg on istuda ühe laua taha, leida rahumeelsed lahendused ning lõpetada tänavapoliitika. Teravad avaldused, tagasiastumisnõuded ja erimeetmete rakendamine ei vii heade lahendusteni. Me kinnitame oma jätkuvat toetust Georgia riigile – tema suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ning iseotsustusõigusele. Eriti praegu tuleb neid väärtusi üheskoos kaitsta. Ühtlasi kutsume Venemaad lõpetama mis tahes sekkumine Georgia siseasjadesse.

Viimaste tundide uudised Tbilisist teevad kindlasti rahutuks. Opsitsiooni meeleavalduse laialiajamine, telekanalite sulgemine ning eriolukorra kehtestamine on meetmed, mis on valitsuse rakendada üksnes viimaste abinõudena konstitutsioonilise korra ja rahu tagamisel. Vähemalt demokraatlikus riigis. Gruusia võimud on teatanud kolme Vene diplomaadi väljasaatmisest seoses nende osalusega rahutuste korraldamises. Suursaadik Moskvas on tagasi kutsustud konsultatsioonideks. President Saakashvili on otseselt süüdistanud Venemaad Gruusia siseasjadesse sekkumises. Samas pole opositsiooni rahatugi Badri Patarkatsishvili oma hinanngutes värve kokku hoidnud, süüdistades Gruusia võime fašismis ning teatanud, et tal pole kahju varandusest selle režiimi kukutamiseks. Kirjutasin ise siin blogis 28. septembril , et Gruusial on ees seismas väga keerulised ajad. Ja mitte üksnes selle pärast, et teatud osal elanikest on tekkinud pettumus ettevõetud reformides. Viimane on oluline (pension ju kõigest 140 kr...

Punase Oktoobri 90. aastapäeval avaldas Euroopa Välispoliitika Nõukogu (ECFR) põneva raporti teemal " A Power Audit of EU-Russia Relations ". Selle otsesteks kokkukirjutajateks on Mark Leonard ja Nicu Popescu, kuid ainet andsid mitmed Euroopa praegused ja endised tipp-poliitikud. Eestist on osalenud selle paberi ettevalmistamisel Mart Laar. Tänane Eesti Päevaleht on seda lühidalt ka refereerinud. Võtan julguse, et teist päeva järjest juba siia veel üks pikem lugu panna. Aga asi on seda väärt. EXECUTIVE SUMMARY Russia has emerged as the most divisive issue in the European Union since Donald Rumsfeld split the European club into ‘new’ and ‘old’ member states. In the 1990s, EU members found it easy to agree on a common approach to Moscow. They coalesced around a strategy of democratising and westernising a weak and indebted Russia. That strategy is now in tatters. Soaring oil and gas prices have made Russia more powerful, less cooperative and above all less interested in joini...

Nagu hommikul lubasin, toon siinkohal ära Hollandi päevalehes de Volkskrant eile avaldatud artikli tõlke. See on paraku küll inglise keeles, kuid ehk on abi sellestki. See koosneb kolmest osast. Esimene osa on sissejuhatus esikaanel, teine on põhilugu ning kolmas juuresolev kommentaar loo laiemast taustast. Van der Linden stuck after ‘a friendly turn’ * Impartiality of PACE-president in the discussion: He wants a Russian as his successor. * CDA(1)-senator accused of conflict of interests. From our reporter Merijn Rengers AMSTERDAM A former State Secretary(2) René van der Linden, the president of the European Human Rights Commission PACE, has come into discredit after he has been accused of a conflict of interests and partiality. The immediate cause is an official visit this summer to a big real estate project in Russia. The project is set up by Piet Schreurs, a friend of him from Limburg(3). Schreurs said in the Russian press before the visit that Van der Linden has a supervisory funct...

Tänases intervjuus ajalehele Rossiiskaja Gazeta tunnistab Venemaa presidendi nõunik Euroopa Liidu küsimustes Sergei Jastržembski avalikult, et viimasel tippkohtumisel Mafras Putini poolt pakutud idee Venemaa-Euroopa demokraatia ja inimõiguste instituudist peaks Moskva silmis tegelema hakkama eeskätt Ida- ja Kesk-Euroopa (sealhulgas Eesti ja Läti) probleemide lahkamisega. Kuigi Mafra tippkohtumisel pidas Portugali peaminister Socrates ideed huvitavaks, ei peaks Euroopa Liit sellele siiski oma põhimõttelist heakskiitu andma. Igasugune idee ajutruste luua on iseenesest vaid tervitatav. Lugu on aga hoopis teine, kui selle eesmärgiks on Euroopa Liidu sisemise ühtsuse vastase välispoliitilise survemehhanismi loomine. Viimase ärahoidmiseks peaks Brüssel ning liikmesriigid sellesse ideesse suhtuma küll palju suurema ettevaatusega. Nimetatud instituudi idee kõlab eriti kummaliselt ajal, mil Venemaa on viimastel aastatel ise piiranud demokraatlikke vabadusi, sealhulgas inimõiguste ja demokraati...

Hollandi üks suuremaid päevalehti de Volkskrant avaldas oma eilses väljaandes pikema artikli Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi Rene van der Lindeni huvidest Venemaal. Majandusteemadel kirjutav ajakirjanik Merijn Rengers on võtnud lahata Vladimiri oblastis tööstusparki arendava Noble House'i (tütarfirma Vladimir Development) omanikeringi, omavahelisi sõprussuhteid ning Rene van der Lindeni rolli selles. Lisaks on toodud kommentaar Venemaa eriteenistusi hästi tundva eksperdi arvamus, kus on osutatud suuremale mängule ENPA ümber. De Volkskranti veebiküljel on avaldatud artikli kokkuvõte . Niipea, kui mul on eilse artikli kogutõlge olemas, saab seda lugeda ka siin blogis.

Kui Musta mere äärne pärl Batumi saaks jätkata sama kiiret arengut, nagu viimase kahe aasta jooksul, siis hiljemalt tuleva kümnendi keskpaigaks võib sellest kujuneda rahusvahelise turismi tõeline tõmbenumber. Tbilisist vaevalt 50 lennuminuti kaugusel (autoga kipub minema neli või enam tundi) asuv Batumi (täna oli seal päikesepaistes umbes 20 soojakraadi) võttis sellel turismihooajal vastu umbes 300 000 väliskülalist, kellest suurem osa tuli Armeeniast, Aserbaidžaanist, Türgist, Ukrainast. Rohkemaks poleks ka ilmselt võimet, sest hetkel on linnas üksnes üks rahvusvahelise tasemega hotell (Intuorist Palace). Kuid juba kahe järgmise aastaga peaksid Batumis valmima üle kümne uue hotelli, nende hulgas Hyatti kaks hotelli, Radissoni ja Sheratoni keti hotellid. Renoveeritud kaasaegse lennujaama olemasolu, kus esimese maandumisproovi tegi teatavasti Eesti president selle aasta mais, lubab ligi tõmmata turiste otselendudega ka Lääne riikidest. Meid täna Batumis võõrustanud Adžaaria Autonoomse ...