Minu kõne Riigikogu Euroopa-debatil

Tänane Euroopa poliitika arutelu siin Riigikogu suures saalis on sattunud väga tähenduslikku ajahetke. Euroopa Liit on suure sisemise reformi eelõhtul, millest paljuski sõltub ühenduse töövõime mitmekski aastaks ette.

Kuid Euroopa ei saa tugevamaks pelgalt uue reformileppe läbi, mida tõenäoliselt ootab ees parem saatus kui põhiseaduslepet, vaid ikka eeskätt iga liikmesriigi pühendumise kaudu. Seepärast on ka meil väga oluline olla aktiivsemad Euroopa debatis nii kodus kui partnerite seas.

Isamaa ja Res Publica Liidu nimel tahaksin tunnustada valitsust väga hea koostöö eest, mida viimastel kuudel oleme kogenud uue raamdokumendi „Eesti Euroopa poliitika 2007-2011“ ettevalmistamisel. Iga sarnane poliitikadokument saab oma tuuma alles siis, kui selle üle on piisavalt vaielnud ka poliitikud ise.

President Toomas Hendrik Ilves ja Riigikogu esimees Ene Ergma on XI Riigikogule südamele pannud, et Euroopa debatt peaks olema senisest veelgi nähtavam ja kõnekam. See on seisukoht, millega saab vaid nõustuda.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena võin kinnitada, et vähem kui poole aastaga on asjalikule debatile loodud head tingimused. Oleme pidevalt jälginud reformileppe ettevalmistusprotsessi, osalenud oma ettepanekutega juba nimetatud raamdokumendi koostamisel ning näiteks novembris on komisjonil plaanis korraldada avalik istung Schengeni viisaruumiga liitumisel kaasnevate küsimuste tutvustamiseks.

Schengeni õigusruumiga liitumine on Isamaa ja Res Publica Liidu arvates väga oluline samm Eesti tugevamal integreerumisel Euroopa Liidus. Suureneb oluliselt nii eestimaalaste liikumisvabadus kui jällegi kolmandate riikide kodanike võimalus külastada meid.

Iga selline samm, mis seob Euroopat ühtsemaks kohalikku eripära arvestades, on tee tugevama ja kindlamini enda huvide eest seisva Euroopa Liidu suunas. Euroopa piirile jäävale Eesti sugusele väikeriigile on just Euroopa ühtsus ja solidaarsus mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes, äärmiselt oluline sisemise turvatunde kasvatamisel. Tunnetasime seda ju vahetult aprillisündmuste aegu.

Samas ei sünni ka solidaarsus lihtsalt nii sama. Eriti väikeriigina peame olema aktiivsed, usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust pidevalt juurde tootvad. Meie osalus peaks olema nähtav ja tunnetatav Euroopa Liidu probleemide lahendamisel. Eestil on selleks juba piisavalt kogemust, et ennast erinevates küsimustes kindlamini tunda ning osalust pakkuda.

Kui Euroopa on tugev ja otsustusvõimeline, on ka Eesti tugev ning edukas. Tugeva ja enesekindlama Euroopa rajamisele kaasaaitamine on meie üks peamisi eesmärke. Ja siin pole me kaugeltki üksi. Tänaseks on enamik, kui mitte kõik Euroopa Liidu liikmesmaad tunnetanud, et globaalses maailmas pole ühelgi üksikuna võimet täismahus konkurentsiks ja läbilöögiks.

Tihti on meil kurdetud, et Euroopa Liidus on Eesti tähelepanu hajunud ning tegevuste valikul pole olnud selgemat fookust. Otsati on sellel arvamusel tõsi taga, kuid teisalt tunnistagem: kõigest kolme ja poole aastaga oleme jõudnud Euroopa Liidus päris edukalt kohaneda. See aga iseenesest loob eelduse poliitika selgemaks kujundamiseks ning ka oma huvide edendamiseks või kaitsmiseks koostöös partneritega.

Isamaa ja Res Publica Liidu arvates on järgmised neli teemat eriti olulised meie enda lähituleviku sisemist turvalisust ja samas ka Euroopa kui terviku edukust silmas pidades:

ESITEKS: Eesti peab tegema kõik endast oleneva, et üleminek eurole ei lükkuks määramatusse kaugusesse. See, et me 1. jaanuaril ei suutnud euroga ühineda, oli esimene tõsine põrumine Euroopa Liidus. Tunnistagem, siin pole süüdi üksi edukas ja arenev majandus. Täna ei tohiks meid rahuldada lootus, et ehk suudame olla kriteeriumides valmis 2015. aastaks, nagu pakuvad mitmed analüütikud. Euro pole Eestile mitte lihtsalt vääringuvahetus, vaid kõige otsesemalt majandusliku julgeoleku alustala.

TEISEKS: Eestile on äärmiselt oluline ühise välis- ja julgeolekupoliitika edasine tugevdamine ning solidaarsustunde kasvatamine Euroopa Liidus. Aprillisündmused Eestis veensid nii meid kui partnereid, et solidaarselt tegutsedes on Euroopa Liit ise maailmas palju tõsiseltvõetavam ning ka edukam oma huve kaitstes. Eesti ei saa ega tohigi kapselduda siin üksikutele teemadele. Samas peame tunnetama juhtrolli küsimustes, milles näeme oma missiooni ka Euroopa partnerite hulgas. Üheks selleks on kindlasti naabruspoliitika, millest tõstaksin esile eriti meie toe Gruusia edenemisel demokraatliku ja vaba riigi suunas.

KOLMANDAKS: Euroopa Liidu üheks suurimaks lähiaastate väljakutseks saab ühtse energiapoliitika kujundamine. See võib saada oluliseks tõukejõuks Euroopa sisemise ühtsuse suurendamisel ning samas ka julgeoleku kasvatamisel. Esimesed sammud on Euroopa Komisjoni poolt astutud ning Eesti roll peaks olema siin aktiivsete sisendite pakkumine.

NELJANDAKS: Euroopa Liidu tugevus ning edukas ühishuvide kaitsmine maailmas on mõeldamatu, kui meie enda identiteet on haavatav. Euroopa Liidu lugu on iseenesest ju lõputu, kuid ühtsema ajalootunnetuseta on raske eeldada tihti sedavõrd erinevate huvide sulandumist. Seepärast on mul hea meel, et Isamaa ja Res Publica Liidu kauaaegne töö kommunismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel on hakanud Euroopas esimesi vilju kandma. Seda tööd tuleb jätkata.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et Euroopa Liidu tugevus pole mõõdetav kaugeltki mitte Brüsselis toodetud nn „põlludefinitsioonide” kaudu, vaid eeskätt liikmesriikide enda valmisolekuga suuremat ühismeelt ning ühishuvi toota. Eesti on selles osas hästi hakkama saanud ning toimiv koostöö valitsuse ja parlamendi vahel on heaks eelduseks meie enda aktiivsemale rollile Euroopa Liidus.