Läti tegi meile ära

Miskipärast arvan, et just nii mõtlevad paljud, kes viimasel ajal üle Ikla autoga Riiga sõitnud. Tunnistan, olin eile õhtul siiralt üllatunud lätlaste uue tee kvaliteedist.

Viimati mais sama teed sõitnuna oli muudatus kuidagi väga silmatorkav. Eriti tajud ju seda siis, kui enam ei peagi "maailma pikimast linnast" Saulkrastist 50 kilomeetrise tunnikiirusega läbi loksuma. Uus tee viib kenasti sellest rannalinnast mööda.

Kui veel eelmisel aastal võis Riiga sõitmine teetööde tõttu olla parajalt kurnav, siis täna on see Via Baltica lõik küll minu arvates esmaklassiline. Eestil oleks siit ikka päris palju õppida. Nii viaduktide väljaehitus koos superhea valgustusega kui teede laius annavad meile küll mitmekordselt silmad ette.

Eriti mahajäänuna tunduvad selles võrdluses näiteks meie Via Baltica Pärnu-Tallinna mõned lõigud, kus isegi suhteliselt hiljutise teetöö järel on tihtipeale maantee nii kitsas, et seismajäämine ohtu tekitamata on lihtsalt võimatu.

Usutavasti on lähiaastate tee-ehituskavad meil pisut paremini läbi mõeldud. Õigem oleks vist kohe korralikult investeerida, selle asemel, et meile teinekord nii omase "lappimistehnikaga" järel joosta.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Ma jagan Sinu motiveerivat kadedust aga lisan mõned nopped, mis asja ehk paremini konteksti panevad:

- mine sõida Riiast edasi mööda toda rada mille nimi ka väidetavasti Via Baltica on;

- Saulkrasti ümbersõit on täiesti uus tee - ilmselt siis hästi ja kapitaalselt. Kui olemasolevat Riia teed parandati, siis tundus liivapadi küll nii õhuke, et aasta-paari pärast näeme, kas võtab lained sisse või mitte;

- ma ei ole kunagi näinud nii palju ühe-auto liiklusõnnetusi kui siis kui vana teed ümber ehitati ja nii palju liikluskorralduslikku jama (tippajal vist 13 fooriga ühesuunalist lõiku) kui vana tee ümberehituse ajal. Iga kord kui sõitsin oli vähemalt 3 masinat vastassuunaraja süvendusauku sõitnud - mikrobussidest rekkadeni;

- milline teelõik on Eesti ja eestlaste arenguks kõige olulisem: kas Tallinn-Ikla, Tallinn-Narva või Tallinn-Luhamaa? "Kõik" on vale vastus.

Kui ma ei eksi siis üks jagu finantseeringust on EL abi. Mis ja kui palju ja kas meil sealt midagi õppida - küsimus vast rohkem selles.
27 oktoober, 2007 14:11
Anonüümne ütles …
erinevalt lätakatest tuli meil autoplahvatus märksa varem ja loomulikult ei osanud keegi arvata, et nii läheb. Arvestada tuleb ka seda, et peale II ilmasõda ehitati linnad üles nõukaaja standardite järgi. Lappimistehnika jääb eesti paratamatuseks, kuna meie teede aluspind on pehme, mitte graniit.Lisaks sitt kliima. Oh, ja teede laiendamisel tuleb üles osta päris palju eramaad, see on aga kallis tegevus nii ajaliselt kui rahaliselt.
27 oktoober, 2007 16:04
waasa ütles …
Nii see on. Väga õnnetu on se Pärnu läbiminie. Tunned, et oled sattunud kuhugi Venemaa pinnale.

Samamoodi on Tallinna Lennujaama ehitus - ehitame hetke olukorda arvesse võttes...aga kahjuks mitte tulevikku. Riia lennujaam muutus kõvasti peale remonti ja laiendust.
27 oktoober, 2007 16:06
Ain Kendra ütles …
Lennujaamast võiks koguni pikemalt rääkida. Ja plaanidest.
27 oktoober, 2007 18:02
Marko Mihkelson ütles …
Mis puutub meie lennujaama, siis siin olen nõus niii Nipi kui Waasaga. Minu arvates on päramine aeg otsustada, kas tahame Euroopas tagahoovistuda või siiski lennuvärava laiemaks suruda. Ja siin sõltub väga palju riigi suhtumisest. Siiani on see olnud pehmelt öeldes mugav nii lennujaama kui Estonian Airi osaluse suhtes.
27 oktoober, 2007 18:18
Ain Kendra ütles …
Ma kirjutan juba mõnda aega lennujaama teemadest ka oma blogis (http://liiklushunt.blogspot.com)ja mu küsimus on pigem selles, et vaja oleks lennujaam Tallinnast välja saada, näiteks Ämarisse. Kiire rongiliiklus Keilaga on juba olemas, asi seda siis Ämarini pikendada.
Riigil (Kaitseministeeriumil küll) on Ämaris vägagi suur maaüksus ja laienemiseks ruumi küllaga.
28 oktoober, 2007 00:54
Anonüümne ütles …
Hea Marko Mihkelson, valitsuspartei liige. Kaks mõtet sulle mõtlemiseks:

1. Kas pole nii, et Sinu valitsus just praegusel ajal Tartu maantee prioriteediks seadnud ona ja teised söögu heinu!?

2. Läti teeb meile ära ka transiidiga ja see on hoopis midagi muud. Sa ju tead, et kergkütuste vood läksid meilt mitte Venemaale, vaid hoopis Lätti-Leetu. Selles mõttes oleme me ise Sinu valitsuse initsiatiivil Eesti riigile "ära teinud".

Kaido, üliõpilane
28 oktoober, 2007 10:08
Ain Kendra ütles …
Riigi käes on nii raudtee, lennujaam kui ka Tallinna sadam. Sadamal omakorda pool arenevat Paldiskit. Paldiski sadamal omakorda rida eeliseid Tallinna sadama ees. Jäävabadus näiteks. Ohtlikest lastidest ma siiski ei räägiks, sest ka praegu kavandatav raudtee ümbersõit läbib Keila-Saue ja Männiku-Järvevana piirkonna. Seetõttu ongi ehk hea et vedelkütuste transiit suunda muutis. Samas tuleks intensiivselt arendada muude kaupade vedu - Paldiski sihib uute autode maaletoomist, kus Soome (Hanko) käes seni lõviosa. Vaja oleks veel konteinervedude osa uurida, Tallinna ümbersõidutee valmides saab kaupu autodega Paldiskist kergemini edasi vedada, raudteest rääkimata. Ja kindlasti oluline osa Ämaril - huvitav, milliste lepingute ja lepeteni Hiinas jõuti? Ämaris oleks just võimalik logistikakeskust kujundada (suur lennuk sisse, väiksemad edasi - Tallinna lennujaamas kõige enam mürisevad just suured kaubalennukid, mida õnneks veel liig palju ei käi siin). Selge et asi veel veidi aega võtab, kuid vajalikku infrat tuleks kohe rajama hakata.
28 oktoober, 2007 10:42
Marko Mihkelson ütles …
Kaidole: mis puutub Tartu maanteesse, siis see on tõepoolest prioriteet. Siin ilmselt ei ole vaja pikemalt seletada kui oluline on see infrastruktuuri projekt (liiklusohutus ennekõike, kuid ka Eesti-sisese ühenduvuse suurendamine). See aga ei tähenda, et projektid nagu Saaremaa sild või Tallinna ringtee, või muu oleks kaugel tagaplaanil. Tulevaks aastaks on MKM planeerinud rekordilise summa raha just ka kohaliku taseme teede arendamiseks.

Mis aga puutub transiiti, siis siingi pole asi nii lihtne kui paistab. Esiteks ei saa ega tohi (vähemalt minu arvates) Eesti oma samme hinnata üksnes majanduslikust kasust lähtudes. Kuigi see on väga oluline. Eriti muidugi siis, kui selle hinnaks on sisemise poliitilise stabiilsuse murendamine. Teisalt on Nipi osutatud probleemid (eriti lennuvärava küsimus) just need, millele peaksime strateegiliselt mõtlema. Aga Kaidoga nõus seal, et meie analüütilist ettenägemisvõimet
tuleb oluliselt kasvatada.
28 oktoober, 2007 11:58
Anonüümne ütles …
"Analüütilise ettenägemisvõime oluline kasvatamine" tähendab tavakeeles, et poliitikud peaks loobuma kitsale ringile hetkekasu toovatest otsustest/projektidest ja tegelema riigi üldise arengu jaoks oluliste asjadega. Pahatihti kestavad need rohkem, kui üks valimisperiood ja kasu pole nii käegakatsutav. Seepärast puudub "poliitiline tahe" neid ellu viia. Tihti piisab vaid talupojamõistusest, et taibata mõne projekti mõttetust - näit. Saaremaa süvasadam. Aga hetkekasu, kardetavasti ka mõningane ebaseaduslik tulu projektist on liiga ahvatlev, huvigruppide lobi liiga tugev. Nii ongi meil üks suur ja kallis ehitis - süvasadam - kus kruiisituriste peab paadiga maale tooma!!! Lahe värk! Pange aga edasi samas vaimus! Sild on ilmselt järgmine sarnane.

Läti teedest.
Riiast edasi on asi sageli üsna nutune. Teed halvas korras ja viidad puudulikud. Eesti kõrvalteed tihti hoopis paremad.

Tõnu
28 oktoober, 2007 13:22
waasa ütles …
"nipi ütles...
.... et vaja oleks lennujaam Tallinnast välja saada, näiteks Ämarisse. Kiire rongiliiklus Keilaga on juba olemas, asi seda siis Ämarini pikendada.
Riigil ...."

Just! Mitmes riigis on lennujaam kohe kesklinna(10 min. autoga) kõrval?
28 oktoober, 2007 15:56
KT ütles …
aga see on ju hea, et meile ära tehti ... selline asi paneb ennastki kiiremini liigutama, või mis?, mh-ah? :)
29 oktoober, 2007 08:56
Marko Mihkelson ütles …
Muidugi peaks panema! Veel eile pärastlõunal tagasi Tallinna sõites kogesin taas, et Saulkrasti ümbersõit on siinse regiooni teedeehituse musternäide.
29 oktoober, 2007 09:12
Wikmanipoisilik džentelmen ütles …
Kommenteerijatele: meie ilmastik on väga hea ja kui miski on viltu, siis arvamine, et võib tegematajätmise peita ilmastikuolude taha.
04 november, 2007 10:37
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave