Rogozini uus lend või sundpagulus

Kui läheb nii, nagu Reuters eile Kremli allikatele viidates teatas, siis saab Venemaa järgmiseks esindajaks NATO juures Dmitri Rogozin. Kui nii, siis on ta Venemaa esimene tsiviilisikust esindaja kaitsealliansi juures, sest kaks varasemat on olnud kindralipagunites mehed.

Rogozin on oma senises karjääris olnud paras jänesehaakide tegija. Juba 1990ndate aastate algusest on ta pidevalt püüelnud Kremli aupaiste lähedust, kuid alati on ta jõudnud lootusetusse tupikusse. Seejuures on ta alati ennast passitanud rahvusšovinistliku liiniga, olles 2006. aasta novembrist ka liikumise "Vene marss" eesotsas.

Rogozini võimalik nimetamine Venemaa esindajaks NATO juures teenib korraga sisuliselt kahte eesmärki. Muidugi siis, kui see ikka teoks saab. Esiteks on Rogozini senine NATO-vastasus kahasse marurahvuslike hoiakutega Moskva signaaliks Läänele - me ei pea seda organisatsiooni kuigi tähtsaks.

Kuid isegi olulisemaks peaksin ma nende analüütikute arvamust, kelle meelest saadetakse Rogozin lihtsalt poliitpagendusse. Kuna Rogozin on võimude poolt eesseisvaid valimisi silmas pidades kõrvale tõrjutud, siis ehk otsustati tülikast poliitfiguurist lihtsalt nõukogulike meetoditega vabaks saada. Samas saab selle sammuga lüüa justkui kaks kärbest ühe hoobiga.

Siiski ei saa jätta märkimata ühte helgemat aega Rogozini karjääris, kus ta Riigiduuma väliskomisjoni esimehena etendas suhteliselt pragmaatilist rolli Kaliningradi teema käsitlemisel kõnelustel Leedu ja Euroopa Liiduga. Seetõttu oleks ehk liiast üle tähtsustada või dramatiseerida Rogozini võimalusi uues võimalikus ametis. Venemaa prioriteedid on kindlasti mujal. Tõsi, NATO laienemisele vastuseis kuulub nende hulka.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
See Moscow newsi uudis on küll huvitav, sest Interfaksile teatasid mehed, et teevad filmi neonatsismist Baltikumis.
25 oktoober, 2007 20:42
KT ütles …
no ma ei tea ... pagenduseks saaks nimetada saadikukohta Lätis või Luksemburgis, kuid NATO juures .... mitte vast niivõrd? pealegi - juhul kui kunagi hakatakse jõudma Gruusia NATO'stumiseni, on Rogozin parasjagu häälekas mees väljapressimistel ... või siis ikka läbirääkimistel:)
26 oktoober, 2007 14:17
Marko Mihkelson ütles …
No päris viimane koht ta muidugi pole, kuid täna ju ei otsusta saadikud ega esindajad midagi Vene enda käitumises. Palju me teame näiteks praegusest Vene esindajast NATO juures Konstantin Totskist. Pigem siiski usun, et Rogozinile oli vaja sooja kohta, et ta Venemaal äärmusjõude väga üles ei ässitaks.
26 oktoober, 2007 18:14
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave