Sloveenia õppetund

Viimasel kolmel päeval toimunud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooni ametlik visiit imeilusa päikesepaistega Ljubljanasse sisendas veendumust, et 1. jaanuarist esimest korda Euroopa Liidu juhtriigiks asuv Sloveenia on selleks tõsiseks katsumuseks päris hästi valmis.

Nüüd siin Praha lennuväljal kohtumistele tagasi mõeldes poeb isegi väike kadedus hinge, sest Sloveenia on suutnud meist siiski pisut edukamalt Euroopasse integreeruda. Kuigi Schengeni süsteemiga liitume koos aastavahetusel, on just eurole üleminek see, mis jätab Eesti paraku tuntavalt Sloveenia selja taha.

Mulle tundub, et Eesti valitsused ei teinud viimastel aastatel mitte kõik enesest oleneva eurole üleminekuks 1. jaanuarist 2007. Räägiti palju sellest, et meist midagi ei sõltu, kuid konkreetseid samme (kasvõi avaliku sektori kulutuste ohjeldamine näiteks või hea diplomaatiline ja poliitiline lobitöö Brüsselis) siiski ei astutud. Või ei tehtud seda piisava järjekindlusega.

Nüüd me oleme olukorras, kus analüütikud räägivad euro võimalikkusest Eestile alles 2015. aasta kurvas perspektiivis. Ma ei tahaks laskuda siin arutellu plusside ja miinuste ja muude rahapoliitiliste küsimuste üle, kuid mulle tundub, et me lihtsalt ei saa oodata nii kaua. Midagi peab ette võtma enne seda, sest euro ei tähenda Eestile mitte üksnes rahapoliitilist, vaid ka julgeolekupoliitilist küsimust. Meie tagasitee Euroopasse ei lõpe enne, kui me oleme liitunud euroga.

Kommentaarid

Unknown ütles …
ja kas siis lõpeb (see tagasitee, ma mõtlen), kui me juba euroga liitunud oleme?
tambet ütles …
Midagi oleks tulnud ette võtta juba ammu. Selleks oleks aga vaja valitsust kes viitsib endale probleemi teadvustada, tegutseda eesmärgipõhiselt ja vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid.
Meie praegune valitsus ju seda ei ole.
Oleme ausad - oli ju tunduvalt lihtsam teisaldada teadagi mis (ei ütle et see vale oli) kui teha otsuseid, mis käiks päris paljude inimeste mugavuse ja rahakoti pihta.
Marko Mihkelson ütles …
Svenile: loomulikult on see paljuski märgilise iseloomuga küsimus ja eks Euroopa Liit on ju ise edenev. Kas me näiteks täna ikka kujutame hästi ette ELi näiteks aastal 2050? Kuid rahaliitu kuulumise küsimus on minu hinnangul siiski olulise julgeolekutähendusega küsimus.

Tambetile: Sulle on raske vastu vaielda. Kui meenutada meie viimast valimiskampaaniat, kus kaks erakonda võidu pakkusid palgarallit, siis ega see eriti euromeelsust ei reeda. Aga sellele vaatamata usun, et pole hilja strateegia paika panna. Pelgalt aktsiisidega mängimisest ei piisa. Esmaspäeval on Ansip meil komisjonis, kus arutame just valitsuse Euroopa poliitikat aastateks 2007-2011. Üks küsimus on ka euro.
Anonüümne ütles …
Ma loodan, et kohtusite oma visiidi ajal siis ka Sloveenia rahandusministriga ja tegite natuke seda unarusse jäänud poliitilist lobitööd tasa. Maailmavaateliselt on ju Sloveenia rahandusminister Teie partner ja just tema paneb Sloveenia eesistumise ajal lauale teemad, mida arutatakse.

Ainult tegelikult siuke tunne on, et ega siin midagi ikka ELi seest muuta ei saa - ise peame oma rahaasjad kuidagi imeväel korda ajama.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?