Kui seda metsa ees ei oleks...

Nii võiks tõesti ohata, vaadates, kui passiivselt meie välisministeerium ja valitsus tervikuna suudab reageerida olulisimatele maailma mõjutavatele sündmustele. Jääb mulje, et elame metsatalu vaikuses, kus puudub ühendus maailmaga.

Teisipäeval mõrvati Liibanonis üks sealse kristliku kogukonna juhte, tööstusminister Pierre Gemayel. Kui keeruline ning plahvatusohtlik olukord valitseb selles Lähis-Ida väikeriigis ning regioonis tervikuna, võime igapäevaselt jälgida ka meie enda meedia vahendusel.

Gemayeli mõrv lihtsalt ei saa jätta külmaks kedagi, kes on huvitatud rahvusvahelist elu nii jõuliselt mõjutavast Lähis-Idast. Selle kinnituseks on läänemaailma jõuline ja kiire reageering katsele pingestada olukorda Liibanonis.

Sellise sündmuse puhul on elementaarne, et riigid, eriti aga Euroopa Liidu või ka NATO liikemsriigid ütlevad välja oma ametliku seisukoha. Mida aga pole, see on taaskordselt Eesti välisministeeriumi seisukoht. Võrrelge kasvõi huvi pärast, mida ja kuidas meie lõunanaabrid maailma asjadest arvavad. Vahe on tuntav.

Kahjuks pole see mitte esimene kord, kui Eestil puudub aktiivne positsioon maailma mõjutavate sündmuste suhtes. Meile ei lähe korda, et Põhja-Korea katsetab tuunmarelva, et Iraani tuumaprogrammil on hulk küsitavusi ja nii edasi.

Sellest on kahju. Meie vaieldamatuks eesmärgiks välispoliitikas peab olema Eesti usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse kasvatamine. See pole aga võimalik, kui me pole osavõtlikud meid otseselt või kaudselt mõjutavate maailmasündmuste suhtes. Nii võibki jääda meist mulje, et ärkame üksnes siis, kui meie ukse all vahetult midagi juhtub.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Vaidleks veidi vastu. Loomulikult võiks välisministeerium olla avalduste tegemisel aktiivsem, aga Lähis-Ida ja Põhja-Korea on just need teemad, millele Eestil ei ole mõtet tähelepanu pöörata, sest neist räägitakse maailmas juba niigi ebaproportsionaalselt palju. Kui lisada neile kümnetele avaldustele veel ka Eesti seisukohavõtt, siis ei märka seda peale meie endi peaaegu mitte keegi. Pigem tuleks pöörata rohkem tähelepanu piirkondadele ning teemadele, mis on küll olulised, kuid leidnud suhteliselt vähe rahvusvahelist tähelepanu, nagu näiteks äsjased vabad ja demokraatlikud valimised Mauritaanias, mis mõjutavad ajaloo kulgu ilmselt tunduvalt rohkem kui Pierre Gemaieli tapmine või Põhja-Korea tuumabluff.
23 november, 2006 11:37
Priit ütles …
Osaliselt nõustun eelkõnelejaga, et lärmi lüüakse Põhja-Korea ja Iraani üle niigi palju (põhjendatult muidugi) ent see ei tähenda, et Eesti peaks passiivse kuulaja rollis kogu aeg olema. Siiski peaksid meie prioriteedid olema (ja ka on formaalselt!) pigem regionaalsed ja suunatud peamiselt ikkagi (Ida-)Euroopasse: Gruusia, Ukraina ja Moldova abistamine, nõustamine ja toetamine, aga reaalsuses jäävad meie sammud tagasihoidlikuks. Tuleks võtta meil Leedust eeskuju, kes Gruusiat-Venemaa suhete kriisi ajal esimesena avaldas toetust...
23 november, 2006 13:34
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave