Kadõrov kontrollib raha ja hirmuga Tshetsheeniat

Mööda Tshetsheeniat ringi liikudes ei jää kahtlusi, kes on siin peremees. Selleks on 30aastane Ramzan Kadõrov, Tshetsheenia peaminister. Kui teisiti pole võimalik seda tajuda, siis juba üksi tema ja ta hukkunud isa lugematud portreed kõikjal üle Tshetsheenia peaksid andma piisava vihje Kadõrovi ambitsioonidele.

Viibisin Tshetsheenias läinud pühapäeval ja esmaspäeval Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni koosseisus. Meie ülesanne oli (nagu aasta tagasigi) leida võimalusi reaalseks poliitiliseks lepitusprotsessiks.

Ei saa salata, seekordne Tshetsheenia sõit (minu jaoks oli see alates 1995st juba kuues) oli mõneti üllatav. Poleks tõepoolest osanud arvata, et Kadõrov on oma "iskliku armee" ja Venemaa föderaaltoetuse najal suutnud kehtestada kontrolli sisuliselt kogu "vabariigi" üle.

Juba ainuüksi see, et aasta algusest on Tshetsheenias vähendatud kontrollpostide arvu 400lt 20le viitab põhimõtteliselt julgeolekuolukorra muutumisele. Veendusime selles ise, kui liikusime autodega Groznõi, Gudermesi ja mis kõige olulisem, mägedesse jääva Shatoi vahel. Veel aasta tagasi oli see võimatu. Ka on Kadõrov suutnud meelitada amnestiaga alla andma sellel aastal üle 250 sissi. Pole üleliigne meenutada, et Kadõrov ise võitles aastaid tagasi dudajevlaste ridades föderaaljõudude vastu.

Teiste sõnadega võib öelda, et Tshetsheenia vastupanuliikumine Venemaa föderaaljõududele on vähemalt mõneks ajaks ajalugu. Muidugi, pole välistatud, et piiramatut võimu ja jõudu nautiv Kadõrov ei või ühel päeval Moskvale selja pöörata.

Täna on ta aga ustav president Putini ja Allahi teener. Vähemalt nii ta rõhutas kohtumisel meiega, andes märku, et on valmis täitma Venemaa presidendi ükskõik millise käsu. Näiteks kaitsma Georgia rahvast "USA marioneti Mihhail Saakashvili" eest. Kuigi islami fundamentalismi (eriti vahhabismi) suhtes kriitilisena ei jäta ta aga mainimata, et kes mõnitab Allahi, see saab tema põlisvaenlaseks.

Kadõrovi edu valemiks on brutaalne jõud, Putini toetus ning piiramatuna näivad finantsressursid. Viimase olemasolu on tõepoolest märgatav nii Groznõis kui Gudermesis eriti viimastel kuudel tehtud taastustööde kaudu. Inimesed on tänulikud, kuigi hirmul. Teist arvamust Kadõrov ei salli. Kes julgeb iitsatada, see võib kaotada elu. Seetõttu ei ole inimröövid, piinamistel väljapekstud ülestuinnistused ja salavanglatesse heidetud saatused tänases Tshetsheenias mingi haruldus.