Venemaa järjekordne emotsioonipuhang

Venemaa Riigiduuma liikmete avaldustes suhete võimalikust katkestamisest Riigikoguga pole midagi sensatsioonilist. Sarnase emotsionaalsustasemega avaldusi on Moskvast viimastel aastatel kostunud pidevalt. Olgugi, et nüüd on sihtmärk ja vahend justkui uus (suhete katkestamine kahe parlamendi vahel), on eesmärk ikka sama - näidata Eestit natsimeelse ning ajalugu ümber hindava riigina, kelle usaldusväärsus ei kannata kriitikat.

Vene kolleegid eesotsas väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšjoviga, kellega on mul võimalus juba teisipäeval (ehk siis mõne tunni pärast) siin Pariisis ENPA poliitikakomitee raames kohtuda, viitavad paraku selliste väljaütlemistega asjaolule, et meie riikide kahepoolsed suhted on jätkuvalt kantud Venemaa poolsest soovist vältida normaalset ja heanaaberlikku läbikäimist.

Eesti positsioon peaks siin olema selge: taolised emotsionaalsed avaldused lihtsalt ei vääri tähelepanu ega ka ametlikke vastureaktsioone.

Küll aga peaks olema piinlik Keskerakonnal oma kallite lepingupartnerite (Ühtne Venemaa) sekkumise pärast Eesti siseasjadesse. Või on lugu hoopis nii, et Keskerakond oma vastuseisuga kahele seaduseelnõule teenib üksnes Ühtse Venemaa huve?

Kommentaarid

asnl ütles …
Keskerakonnal ja piinlik? Eelmise nädala Kesknädalas Robert Raudsaar võrdleb Keskerakonda ja Ühtset Venemaad, uhkusega.
Mailis Reps lubas kunagi Keskuse saates Mart Laarile, et kui Ühtse Venemaa poolt tuleb mõni Eesti-vaenulik avaldus või fabrikatsioon, siis Keskerakond katkestab oma koostöölepingu. Ta vist ei ole aru saanud, mis parteid ta esindab.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima