Poola veto ja Euroopa abitus

Poola otsus eilsel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel asetada veto uute partnerlusläbirääkimiste alustamisele Venemaa ja Euroopa Liidu vahel on kindlasti taktikaliselt uudne samm. Nii jäika positsiooni Venemaa suunal pole ühenduse ükski liikmesmaa veel kasutanud. Paraku pole väga kindel, et poolakate sarnane liitlasteta käik suurt edu võiks tuua. Küll aga suurendab see sisevastuolusid Euroopa Liidus endas.

Kõik on ju mõistetav - Poolale Venemaa poolt tehtavad kaubandustakistused ning energiajulgeoleku teemad on väga tundlikud küsimused, mis peaksid leidma Euroopa Liidus laiemat solidaarsust.

Ometi on Poola oma muredes justkui üksi. Isegi Balti riikidelt, sealhulgas Eestilt, ei kosta mõistmist. Kurb, kuid Poola siseprobleemid on nüüdki segamas tegelikult Euroopa Liidule väga põhimõtteliste valikute tegemist. Venemaa agressiivset käitumist on Brüssel viimastel aastatel suurema osavõtmatusega lihtsalt pealt vaadanud.

Kõige selle juures peaks meid aga tegema jätkuvalt ettevaatlikuks see, millele järjekordselt viitas eilne The Wall Street Journal Europe: Lääne-Euroopa diplomaatide meelest olla Balti riigid Venemaa suhtes lihtsalt paranoilised. Ehk teiste sõnadega: ärge võtke neid tõsiselt kui nad Venemaast räägivad. Siit tõuseb loomulik küsimus: mida teeb meie valitsus selle kuvandi muutmiseks?

Kommentaarid

Ain Kendra ütles …
Kui Balti riigid on paranoilised, mis sõnum siis Poola kohta praegu käib?
Ja kui kõik Venemaa piirinaabrid (sh nt Ukraina ja Gruusia) samasuguseks saavad, kas ei teki lõpuks Wall Streetil ka tunnet et Venemaaga miskit mööda on?
14 november, 2006 09:33
Priit ütles …
Prantsusmaa ja Leedu toetavad nüüd Poola nõudmisi. Eesti võiks ka vahelduseks natuke jõulisemalt käituda ja mitte alati "sappa haakija" rollis olla. Mõistan, et Venemaaga tuleb ettevaatlikult suhelda, kuid praegu arvan, et oleks õige aeg Balti riikidel ja üldse Ida-Euroopal toetada Poola nõudmisi Venemaa suhtes.
19 november, 2006 22:06
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave