Energiajulgeoleku raport: esimene vaatus

No nii. Esimene temperatuurikontroll on selleks korraks tehtud. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitikakomitee istungil Pariisis oli täna esimest korda päevakorras minu raporti "Oht energia kasutamiseks poliitilise survevahendina" seletuskirja projekt.

Kiirelt lahti seletades on tegemist raportiga, mis algatati enam kui 20 ENPA saadiku poolt aasta algul pärast Vene-Ukraina gaasikriisi. Märtsis valis poliitikakomitee mind Euroopa Rahvapartei esindajana selle raporti kirjutajaks. Sellest ajast peale olen ennast päris pingsalt teemasse sisse töötanud, külastades raporti ettevalmistamiseks ka Poolat, Georgiat, Ukrainat, Venemaad ja OPEQi peakorterit. Tuleval nädalal tuleb veel korraks käia Moskvas.

Raporti üldine sisu (kahjuks ei saa selle täistekstile veel viidata, kuna paber töös ja kinnine) on kajastus olulisimatest arengutest energiajulgeoleku vallas Euroopa Nõukogu liikmesriikides (neid kokku 46) ning nendest ohtudest, mis eeskätt energia importijaid võib ees oodata.

Probleemid puudutavad nii Euroopa kasvavat energiasõltuvust, Venemaa investeerimispuudulikkuse tõttu võimalikku energiadefitsiiti, energiatarnete sidumist poliitilise või majandusliku survega, Euroopa ühtse energiapoliitika võimalikkust ja kujundamist.

Nagu võis eeldada, võttis kõige teravamalt teema kohta sõna Venemaa esindaja, seekord Leonid Slutski. Ta oligi ainus omade hulgast, kes täna Pariisis kohal oli. Slutski terav kriitika (peaasjalikult keskendus ta numbritele, mitte sisule) aga veenab, et raport on õigel teel. Samas ootasin kolleegidelt pisut sisukamat arutelu. Soome sotsiaaldemokraadist saadik ei osanud midagi muud öelda, kui vaid seda, et loota Euroopa ühtsele energiapoliitikale on mõttetu.

Vaatamata Slutski katsele raporti ettevalmistamist pidurdada, jäi tema ettepanek tähelepanuta. Eks vaatame, mis edasi saab. Igatahes on lootus, et juba jaanuari lõpul peaks raport jõudma Strasbourgis suurde saali heakskiitmisele. Selleks tuleb aga läbida raporti kinnitamise teine vaatus veidi vähem kui kuu aja pärast, 11. detsembril Bakuus. Koht on igatahes päris sümboolne.

Kommentaarid

Rudolf ütles …
Vist tänane Daily Telegraph tsiteerib Solanat, kelle arvates püüab Vene tekitada nn. gaasi OPEC-it, kuhu kuuluksid peale Alzheeria, Turkmeenia jt. Solana viitas ka muutustele Alzheeria seadusandluses (rahvuslik gaasikompanii enamusosalus). Mulle tundub, et Moskva on pigem mures oma gaasivarude vähenemise pärast. Küsimus on: Kas gaas on Vene jaoks esmajoones poliitiline survevahend või on esiplaanil kommertshuvid. Kindlasti on mõlemat, kuid mis toimib katalüsaatorina?

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima