Euroopa liidripuudus ja Prantsusmaa presidendiralli
Pole mingi saladus, et Euroopa Liit (aga laiemalt terve làànemaailm) vaevleb juba mònda aega tòsises liidrinappuses. Vàhegi suurema kaaluga liikmesmaades on poliitilised liidrid kas tòsise sisetule all vòi pole ise vòimelised veenvalt rahvusvahelisel tasandil poliitikat kujundama.
Nii Suurbritannia leiboristist peaministri Tony Blairi kui Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci puhul on kòigile ammu teada, et nende taandumiseni tipp-poliitikast on jàànud loetud kuud.
Hispaania ja Itaalia on sotsialistide juhtimisel jàànud selgelt varju. Ei Zapatero ega Prodi pole need figuurid, kes suudaks olla praeguses Euroopas initsiatiivi pakkuvad. Hispaaniaga sama kaalu omav Poola on kaksikute juhtimisel pigem kaotanud kui vòitnud usaldusvààrsust ja mòjujòudu.
Saksamaa liidukantsleril Angela Merkelil on ehk suurimad vòimalused vòtta praegu selgem liidripositsioon, eriti kui arvestada Saksamaa algavat eesistumist Euroopa Liidus. Samas ei anna tallegi kodune Suur Koalitsioon ning korporatsioonide survehuvid laiemat mànguruumi.
Seepàrast on Euroopa tulevikule vàga olulise kaaluga Prantsusmaal hoogu koguv presidendiralli. Pàrast sotsialistide eilset sisehààletust on enam kui kindel, et tuleva aasta 22. aprillil on presidendivalimiste esimeses voorus peakandidaatideks Segolene Royal (sotsialist) ja siseminister Nicolas Sarkozy (UMP).
Mida tàhendaks Prantsusmaale ja laiemalt Euroopale yhe vòi teise vòit, seda on veel vara òelda. Samas on kindel, et nii Prantsusmaa esimeseks naispresidendiks pyrgiv nelja lapse ema Royal kui hetkel ehk suuremaid edulootusi omav Sarkozy vòivad oluliselt raputada Prantsusmaa tarduma kippuvat positsiooni Euroope otsustevàljal.
Nii Suurbritannia leiboristist peaministri Tony Blairi kui Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci puhul on kòigile ammu teada, et nende taandumiseni tipp-poliitikast on jàànud loetud kuud.
Hispaania ja Itaalia on sotsialistide juhtimisel jàànud selgelt varju. Ei Zapatero ega Prodi pole need figuurid, kes suudaks olla praeguses Euroopas initsiatiivi pakkuvad. Hispaaniaga sama kaalu omav Poola on kaksikute juhtimisel pigem kaotanud kui vòitnud usaldusvààrsust ja mòjujòudu.
Saksamaa liidukantsleril Angela Merkelil on ehk suurimad vòimalused vòtta praegu selgem liidripositsioon, eriti kui arvestada Saksamaa algavat eesistumist Euroopa Liidus. Samas ei anna tallegi kodune Suur Koalitsioon ning korporatsioonide survehuvid laiemat mànguruumi.
Seepàrast on Euroopa tulevikule vàga olulise kaaluga Prantsusmaal hoogu koguv presidendiralli. Pàrast sotsialistide eilset sisehààletust on enam kui kindel, et tuleva aasta 22. aprillil on presidendivalimiste esimeses voorus peakandidaatideks Segolene Royal (sotsialist) ja siseminister Nicolas Sarkozy (UMP).
Mida tàhendaks Prantsusmaale ja laiemalt Euroopale yhe vòi teise vòit, seda on veel vara òelda. Samas on kindel, et nii Prantsusmaa esimeseks naispresidendiks pyrgiv nelja lapse ema Royal kui hetkel ehk suuremaid edulootusi omav Sarkozy vòivad oluliselt raputada Prantsusmaa tarduma kippuvat positsiooni Euroope otsustevàljal.
Kommentaarid