Georgia ja Ukraina said USA Senati toetuse
USA Senat võttis reedel ühehäälselt vastu dokumendi, millega sisuliselt toetati Georgia, Makedoonia, Albaania ja Horvaatia liitumist NATOga. Sama viide tehti ka Ukraina suunal, kui viimane peaks soovima alliansiga liituda.
NATO Vabaduse Konsolideerimise Akt 2006, nagu see dokument kõlab, on kahtlemata jõuliseks poliitiliseks sõnumiks läheneva Riia tippkohtumise eel.
Senati välissuhete komitee lahkuv vabariiklasest esimees Richard Lugar, kes on olnud ka Eesti aktiivne toetaja NATO liikmelisuse saavutamisel, ütles pärast hääletust, et Ühendriigid peavad võtma initsiatiivi alliansi laiendamise nimel.
Eesti valitsus peab koos teiste partneritega Riia tippkohtumise eel ja ajal aktiivselt toetama nii alliansi laienemist tervikuna kui konkreetsete riikide või äärmisel juhul piirkondade mainimist, kellest võiksid saada lähemas tulevikus NATO liikmesmaad.
Eesti välispoliitika üheks strateegiliseks eesmärgiks on olnud demokraatia ja vabade riikide arengu toetamine, mis osas just NATO liikmelisuse konkreetne perspektiiv on tänasel päeval eriti Georgiale ülioluline sõnum.
Meie aktiivne toetus on sama vajalik, kui Balti piirkonna esmakordne mainimine samas kontekstis 1997. aasta suvel NATO Madriidi tippkohtumisel. Toonase kohtumise asjaosalised mäletavad väga hästi, kui keeruline selle pealtnäha väikese sõnastuse sissesaamine oli ning millise efekti ta hiljem andis.
NATO Vabaduse Konsolideerimise Akt 2006, nagu see dokument kõlab, on kahtlemata jõuliseks poliitiliseks sõnumiks läheneva Riia tippkohtumise eel.
Senati välissuhete komitee lahkuv vabariiklasest esimees Richard Lugar, kes on olnud ka Eesti aktiivne toetaja NATO liikmelisuse saavutamisel, ütles pärast hääletust, et Ühendriigid peavad võtma initsiatiivi alliansi laiendamise nimel.
Eesti valitsus peab koos teiste partneritega Riia tippkohtumise eel ja ajal aktiivselt toetama nii alliansi laienemist tervikuna kui konkreetsete riikide või äärmisel juhul piirkondade mainimist, kellest võiksid saada lähemas tulevikus NATO liikmesmaad.
Eesti välispoliitika üheks strateegiliseks eesmärgiks on olnud demokraatia ja vabade riikide arengu toetamine, mis osas just NATO liikmelisuse konkreetne perspektiiv on tänasel päeval eriti Georgiale ülioluline sõnum.
Meie aktiivne toetus on sama vajalik, kui Balti piirkonna esmakordne mainimine samas kontekstis 1997. aasta suvel NATO Madriidi tippkohtumisel. Toonase kohtumise asjaosalised mäletavad väga hästi, kui keeruline selle pealtnäha väikese sõnastuse sissesaamine oli ning millise efekti ta hiljem andis.
Kommentaarid
Gruusia ja Ukraina liikmelisusele on Euroopa suurriikide seas tugevam vastasseis, kui siit Eestist paistab.